"Erakonna esimehena ma loomulikult kandideerin. Soovin sellega toetada oma erakonda ja kutsuda võimalikult paljusid Keskerakonna toetajaid valima tulema," ütles opositsioonilise Keskerakonna esimees Jüri Ratas ERR-ile.

Suurima opositsioonipartei, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Henn Põlluaas ütles, et võimalikult hea tulemuse nimel võiks kandideerida ka nende juht Martin Helme.

"Kuna soovime saada Eestile eraldatud seitsmest kohast kahte, siis peame välja minema võimalikult tugeva nimekirjaga, et anda endast parim. Usun, et ka [erakonna esimees] Martin Helme võiks nimekirjas figureerida," rääkis ta ERR-ile. Enda kandideerimisest on juba teatanud praegu Euroopa Parlamendis EKRE-t esindav Jaak Madison. Põlluaas pidas võimalikuks, et kandideerib ka ise.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Lauri Läänemets ütles ERR-ile enda kandideerimise kohta: "Muidugi oleks see suur ambitsioon ja mulle sellised asjad meeldivad. Aga ma ei tea, kas ma seda teen."

Küll aga kinnitas praegune sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand, et tema kandideerib kindlasti.

SDE peasekretär Reili Rand rääkis ERR-ile, et erakond plaanib Europarlamendi kandidaatide nimekirja moodustamise põhimõtted üle vaadata ning suvepäevadel toimuval volikogul kinnitatakse nimekirja moodustamise põhimõtted. "Me pole veel konkreetseid läbirääkimisi võimalike kandidaatidega pidanud, on neid, kes on ise huvi ilmutanud, aga ka neid, keda tuleks julgustada, et nad kandideeriksid," märkis ta. "Sügisel alustame tööd nimekirjaga, aga üldkogu, kus selle kinnitame toimub alles järgmise aasta esimeses kvartalis, seega saab see tõenäoliselt paika alles veebruaris-märtsis," lisas Rand.

Ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et tema erakonna kandidaatide nimekiri võiks selguda kevadel ning ta ei välistanud ka ise kandideerimist. "Loomulikult soovime, et ka Isamaa oleks Euroopa Parlamendis esindatud ja selleks on vaja koostada tugev nimekiri. Praegu veel kandidaate pole, tegeleme nimekirja moodustamise ettevalmistustega," rääkis ta.

Küsimusele, kas ta ka ise kandideerib, vastas Reinsalu: "Seda ei saa välistada, kuna oluline on saada erakonnana hea tulemus ja selleks teeme kõik, mis suudame – kui erakonna vaatest on minu kandideerimine vajalik, siis ma ei kõhkle. Samas soovin rõhutada, et (Isamaa liige – toim.) Riho Terras, kes on ilmselt esimene neljatärnikindral Euroopa Parlamendis, on teinud seal head tööd."

Reformierakonna peasekretär Timo Suslov ütles ERR-ile, et nende partei kandidaatide nimekiri koostatakse nagu tavaliselt sisevalimiste teel, mis toimuvad ilmselt sügise lõpus või talvel. Sisevalimistel peavad kandideerima ka praegused eurosaadikud Andrus Ansip ja Urmas Paet, kes on teatanud oma soovist uuesti europarlamenti kandideerida, lisas Suslov.

Küsimusele, kas valimistel võiks kandideerida ka erakonna esimees, vastas Suslov: "Kaja Kallas on öelnud, et tema on peaminister ning ei kavatse kuhugi minna. Mul pole küll infot, et tema kuhugi kandideeriks."

Ebamäärasemaks jäi oma vastuses Eesti 200 esimees Lauri Hussar, kes vastas küsimusele enda võimaliku kandideerimise kohta pressiesindaja vahendusel: "Kindlasti on erakonna esimehel Euroopa Parlamendi valimistel väga kaalukas roll, seda nii ideoloogiliste seisukohtade kujundamises, kampaaniaotsuste tegemises kui ka selles, kuidas Eesti 200 valijate hääl Euroopas kõlab."

Küsimusele praeguste valitsuse ministritest Eesti 200 liikmete kandideerimise kohta vastas Hussar: "Kandidaatide puhul on kõige olulisem nende valdkondlik asjatundlikkus ja orienteerumine Euroopa poliitikas ning soov kõige paremal võimalikul moel esindada Eesti valijate huve Euroopa Parlamendis."

Eesti 200 kandidaatide nimekirja kinnitab Hussari sõnul erakonna juhatus hiljemalt 2024. aasta aprillis, selle esitab erakonna esimees koostöös valimistoimkonnaga. Eesti 200 eesmärk on koguda vähemalt seitsmendik Eestis antavatest häältest, lisas Hussar.

Erakonna Parempoolsed esimees Lavly Perling ütles ERR-ile, et Parempoolsed plaanivad kindlasti minna Euroopa Parlamendi valimistele, aga ta tunnistas ka, et erakond ei ole selle teemaga veel süvitsi tegelenud. "Oleme siiski juba alustanud inimestega rääkimist ja arutame Euroopa Liidu teemasid," lisas Perling.

"Sügisel saan anda täpsema vastuse. Aga loogiline, et erakonna juhina olen valmis kandideerima," rõhutas Perling.

Erakonna Eestimaa Rohelised kaasjuht Evelyn Sepp ütles ERR-ile, et arvestades, kui oluliseks muutuvad nii Eestis kui üle Euroopa keskkonnahoiu ja sealhulgas ka laiema julgeolekuga seotud teemad, siis võtavad rohelised eelolevaid EP valimisi väga tõsiselt.

"Loomulikult on nimekirja koostamine alles ees, aga eesmärk on koondada täisnimekirja jagu parimaid jõude, kellest oleks nende teemade eest seismisel ka päriselt kasu," märkis Sepp. "Erakonna juhtide panus selles protsessis saab olema väga oluline, aga millise rolli me kampaanias võtame, selgub ettevalmistustöö käigus," lisas ta.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad järgmise aasta 6.-9. juunini ning Eestist valitakse parlamenti seitse saadikut. Erakonna nimekirjas võib olla kuni kaks kohta rohkem kui Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv ehk üheksa kandidaati.

Praegu on Euroopa Parlamenti Eestist valitud Reformierakonna poliitikud Andrus Ansip ja Urmas Paet, sotsiaaldemokraadid Marina Kaljurand ja Sven Mikser, Keskerakonnast Yana Toom, EKRE-st Jaak Madison ning Isamaast Riho Terras.