Piirang jõustub Bolti rakenduse kaudu, mis tähendab, et süsteem ei luba enam kasutajatel oma sõitu kitsastel kõnniteedel lõpetada.

Laiematele kõnniteedele jääb tõukerataste parkimise õigus alles.

Tartu linn on eraldanud avalikus ruumis 18 kohta, kuhu Bolt rajab kõvakattega parkimisplatsid tõukeratastele. Ettevõtte soovil saab parklatesse rajada ka laadimiskohad, kuhu kasutaja ise saab elektrisõiduki laadima panna.

Parkimisalad hakkavad asuma enamasti kesklinnas või selle läheduses, kuid neid jagub ka näiteks Annelinna, Tammelinna ja Tähtvere linnaosadesse. Tõukerataste parklad plaanitakse Tartus kasutusele võtta hiliskevadel.

Tallinna linn ootab, et riik täidaks lubaduse ja töötaks välja uuendatud liiklusseaduse muudatused, ütles ERR-ile abilinnapea Tanel Kiik. Selle kavandi kohaselt saaks iga omavalitsus ise võimaluse teatud reeglid oma territooriumil kehtestada – piirkiiruseid, parkimis- ja muid tehnilisi tingimusi. 

"See 25 kilomeetrit tunnis, mis on üldiselt lubatud vastavalt seadusele, ei ole kindlasti igal pool ohutu. Täna on kokkuleppel ettevõtetega vanalinnas madalamad kiirused teatud kellaaegadel, aga ma arvan, et siin võiks olla omavalitsustel rohkem õigust kaasa rääkida," ütles Kiik. "Kui on piirkonnad, kus soovitakse madalamaid kiiruseid kehtestada või teatud ajalisi piiranguid, mis puudutab näiteks nädalavahetust või ka tööpäevi."

Kiige sõnul selleks hooajaks seda võimalust veel pole, see jääb uue riigikogu otsustada. 

Teine asi on parkimisega, kus seadusest tulenevaid nõudeid ei täideta. Kiige sõnul soovib linn koos erasektoriga rajada tõukeratastele mõeldud parklaid. Neid on, aga võiks olla enam, näiteks ühistranspordipeatuste juures.

Tuul Mobility OÜ tegevjuht Jaan Kekišev ütles, et praegu on hästi see, et Tallinna linn on juba loonud tõukerataste parkimise jaamu.

"Neid on suurusjärgus 70 seni tehtud. Me ise oleme mõnes parkimisjaamas pakkunud kasutajale ka soodustust, kui ta lõpetab seal," selgitas Kekišev. "Andmetest oleme näinud, et see tõesti aitab ja aitab muuta inimeste käitumist.  Aga me näeme, et neid parkimisjaamu võiks olla kõvasti rohkem."

"Parkimiskohti, kuhu neid tekitada, on väga palju. Piisab väheste autode parkimiskohtade ümbernimetamisest kergliikurite – mitte ainult tõukerataste, vaid üldiselt jalgrataste parkimiskohtadeks," lisas ta.

Kekišev ütles, et väga oluline on ka teavitustöö, et inimesed üldse teaksid, millised on parkimise reeglid, sest tõukeratas jäetakse valesse kohta tihti ka teadmatusest.

"Seda ütleb ka liiklusseadus, et osaliselt kõnniteel parkiva auto kõrvale peab jääma vähemalt 1,5 meetrit ruumi jalakäijatele. Selleks peaks aga need teed selgelt ära määrama," märkis Kekišev.

Üldiselt on nii Tuule kui ka Bolti rakenduses määratud piirkonnad, kuhu ratast üldse jätta ei saa, Tallinnas näiteks vanalinn. Küll on vanalinnas paar parkimisjaama. Üldiselt näitab rakendus ära, millised on keelutsoonid, ütles Kekišev.

"Kas see on siis tingitud sellest, et koht on ohtlik ja me näeme, et see pole parkimiseks mõistlik. Või on maaomanikud meiega ühendust võtnud, et nad ei soovi tõukerattaid teatud kohtadesse ohutuse mõttes. Me oleme alati koostööd teinud, leidnud head lahendused, aga neid kohti ka välja võtnud," ütles Kekišev.

Rattaparklate süsteem tagab ka selle, et linnapildist kaovad lumehanges või haljasalal vedelevad sõidukid, mida järgmine kasutaja ilmselt võtma ei kipu. Ratas ise on nii disainitud, et tema endaga midagi ei juhtu.

"Eriti suveperioodil on meil operaatorid tänavatel, kes kannavad hoolt selle eest, et tõukerattad oleksid tänavatel korras. Laokil rattast saab teada anda nii äpis kui telefoni teel," ütles Kekišev.

Tuule rattad on tänavatel ka talvel. Väljas olevate rataste arvu kohandatakse aasta jooksul vastavalt nõudlusele. 

Bolt paneb oma rattad välja märtsis, kohe, kui ilm lubab. Tõukerattaid juurde ei tule, aga piirkondadena lisanduvad Maardu ja Tabasalu. Ka Bolt ootab Tallinna linnalt keelualade ja kitsaste tänavate kaardistamist ja piirab siis seal liikumist, ütles Bolti tõukerataste spetsialist Aleksandr Lilišentsev.

"Kindlasti soovime seda teha enne suve, kus enamik probleeme võib ette tulla. Kindlasti kogume tagasisidet klientidelt ja vajadusel piirame ise. Meil on idee õuealadel piirata kiirust kuni 15 kilomeetrile tunnis, sest seal juhtubki enamik liiklusõnnetusi," ütles Lilišentsev.

Helsingi valmistub lubama elektritõukerataste parkimist  südalinnas vaid selleks mõeldud parkimisaladel. Operaatoritel (Bird, Bolt, Lime, Ryde, Tier ja Voi) palutakse parkimiskohad oma rakenduses määrata nii, et kasutaja ei saagi ratast mujale parkida.

Tieri ja Voi esindajate sõnul on selline praktika võimalik, kuid see ei takista tõukside mujale parkimist. Isegi, kui parkla on süsteemis, valetab GPS-signaal linnakeskkonnas üsna mitu meetrit ehk piisavalt, et kasutaja saaks parkida väljaspool ettenähtud parklat, ütles Tieri juht Elina Bürkland Yle-le.

Möödunud sügisel liikles Helsingi tänavatel umbes 15 000 renditavat tõukeratast. Kuna tõukeratastega läbitavad vahemaad kipuvad olema üsna lühikesed, on operaatorid nõudnud, et parkimiskohad asuksid üksteise lähedal – näiteks iga 50 meetri järel. Uus parkimiskord kehtiks ainult kesklinna piirkonnas ega laieneks linna äärealadele.