Riigikohus otsustas teisipäeval, et üle 25 km/h sõitvad ja üle ühekilovatise võimsusega elektritõukerattad seaduse mõttes mootorsõidukid, millega teel liiklemiseks on vaja juhtimisõigust ja mis tuleb eelnevalt ka registreerida.

"Selle riigikohtu vaidluse keskmes oli eelkõige küsimus, kas tegemist on mootorsõidukiga ja riigikohus jõudis järeldusele, et kiiremad ja võimsamad kergliikurid loetakse ikkagi mootorsõidukiteks," ütles Loigo.

See otsus toetab Loigo sõnul politsei senist positsiooni: "See kohtuotsus eelkõige kinnitas politsei seisukohta, et võimsamaga kui üks kilovatt ja kiiremaga kui 25 kilomeetrit tunnis valmistajakiirusega kergliikuriga liikluses osaleda ei tohi."

Piirangu aluseks on asjaolu, et kergliikur on mõeldud liiklema jalakäijatega samas keskkonnas, selgitas Loigo. "Seadusandja tahe on olnud siin see, et võimsamate ja kiirematega ei tohi jalakäijatega samas ruumis liigelda. See lihtsalt ei ole teistele liiklejatele ohutu," tõdes ta.

Küsimusele, et kui jalakäijate ruumis võimsat kergliikurit kasutada ei tohi, kas siis sõiduteele võib sellega minna, vastas Loigo: "Ei, selles ei ole vahet, kus sellega liigelda. Ei ole vahet, millisel teel, kus selle võimsama ja kiirema kergliikuriga liigelda, igasugusel teel on sellega liiklemine keelatud."

Järelevalve jääb samaks

Loigo sõnul see politsei jaoks järelevalve mõttes midagi ei muuda, sest samadest põhimõtetest lähtuti ka siiani.

"Me oma senises taktikas, mida oleme siiani rakendanud, ei plaani midagi muuta, sest oleme juba ka varasemalt selliseid menetlusi läbi viinud, et kui tabame sellise kergliikuri, mis liikleb kiiremini kui 25 kilomeetrit tunnis, siis kontrollime, kui suur on selle valmistajakiirus ja kui suur on selle võimsus ning kui see ei vasta kergliikuri mõistele, siis oleme neid juhtumeid ka menetlenud," rääkis Loigo.

Selliseid juhtumeid ei ole siiski väga palju ning sageli on see tingitud inimeste teadmatusest, lisas ta.

"Me tegime juba eelmisel aastal selgitustööd, et enne kergliikuri soetamist peaks veenduma selles, et sellega on meil lubatud liikluses osaleda," märkis Loigo.

Loigo sõnul on politsei rääkinud ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametiga (TTJA), et Eesti kaubandusvõrgus ei tohiks selliseid kergliikureid olla müügil. Müüjad peaksid enne ostu inimesi teavitama, et sellise kergliikuriga, mis on võimsam ja kiirem, ei tohi liikluses osaleda, rääkis ta.

"Kui me räägime Eesti kauplustes müüdavatest ja ka e-poodides müüdavatest kergliikuritest, siis tegelikult selle üle järelevalvet peaks teostama TTJA ja tagama selle, et meil ei müüdaks selliseid asju, mida ei ole lubatud müüa," rääkis Loigo. "Politsei ei teosta järelevalvet selle üle, mida meil kaubanduses müüakse. See on TTJA vastutusala."

TTJA: me ei saa piirata kergliikurite toomist teistest EL-i riikidest

TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa ütles kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et Euroopa Liidus ei ole sellistele sõidukitele ühtseid nõudeid ning iga liikmesriik võib reguleerida seda erinevalt.

"Kuna kaubad saavad EL-i siseturu piires liikuda liikmesriikide vahel ilma piiranguta, siis paraku võib ka Eesti turule sattuda kiiremaid elektritõukerattaid teistest liikmesriikidest. Liiklusseadusega kehtestatud tehnilised piirangud kehtivad ainult Eestis müüdavatele elektrilistele tõukeratastele," selgitas Teinemaa.

"Kui elektrilise tõukeratta tehnilised parameetrid ületavad liiklusseadusega kergliikurile lubatud näitajaid, ei tohi sellist tõukeratast täna kehtiva õiguse kohaselt Eestis müüa. See on erisus võrreldes teiste EL-i riikidega, kus võivad olla müügil teistsuguste tehniliste parameetritega tõukerattad," ütles TTJA esindaja.

Teinemaa ütles ka, et amet on teavitanud järelevalve käigus leitavate võimsamate tõukerataste müüjaid Eestis kehtivatest nõuetest ja teeb seda ka edaspidi.

"Samuti oleme eelmise aasta jooksul kontrollinud läbi tollipiiri kolmandatest riikidest tulnud sadu tõukerattaid ning need on vastanud nõuetele ja nende lubatud sõidukiirus on olnud kuni 25 km/h," märkis ameti tehnikaosakonna juhataja.