USA allikad lükkasid ümber väited, et von der Leyen on Bideni esimene valik järgmiseks NATO juhiks, vahendas The Times. 

Hiljuti pikendas NATO praeguse peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaega veel aasta võrra. 

Alates 2014. aastast allianssi juhtinud Norra endise peaministri Stoltenbergi teist ametiaega pikendati pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris juba aasta võrra kuni tänavu aasta oktoobrini. Vahepeal on NATO liikmesriigid püüdnud edutult leida Stoltenbergile sobivat mantlipärijat.

Von der Leyen on Euroopa Komisjoni juhtinud alates 2019. aastast. Ta saab Bideni administratsiooniga hästi läbi. Meedias levisid varem väited, et Stoltenbergil paluti veel aastaks ametikohale jääda, et von der Leyen saaks järgmisel aastal võtta üle NATO juhtimise. Von der Leyeni ametiaeg Euroopa Komisjonis saab läbi 2024. aasta juunis. Washingtoni allikad lükkasid need väited siiski ümber. 

"President Biden hindab teda kõrgelt ja ka teisi inimesi, keda on viimaste kuude jooksul mainitud. Kuid tal pole eelistatud kandidaati, me just pikendamise Stoltenbergi ametiaega," ütlesid allikad The Timesile. 

Varem levisid meedias väited, et NATO peasekretäriks võib saada  praegune Briti kaitseminister Ben Wallace. Veel hiljuti peeti tugevaks kandidaadiks ka Taani peaministrit Mette Frederikseni ning selle ametikoha kontekstis on räägitud ka Eesti peaministrist Kaja Kallasest.

Von der Leyen on olnud ka Saksamaa kaitseminister. Siis jõudsid avalikkuse ette skandaalid, et olukord Bundeswehris on halvem kui isegi pessimistid arvasid. Von der Leyen pidi siis pidevalt kriitikat tõrjuma. 

"Von der Leyeni ajal oli Saksamaa sõjaline võimekus väiksem, kui oleks mõistlik eeldada, isegi kui arvestada selle jaoks eraldatud tagasihoidlikke ressursse," ütles üks endine Pentagoni kõrge ametnik. 

Veel üks endine Pentagoni ametnik ütles, et alliansi poliitiline maastik ja dünaamika võivad järgmise aasta jooksul muutuda. "Sõna saavad ka idaeurooplased ja Balti ning Põhjamaad, keda tugevdab Soome ja loodetavasti järgmisel aastal ka Rootsi," ütles endine ametnik. 

NATO uue peasekretäri leidmisel on räägitud ka sellest, et see koht võidakse panna samasse paketti Euroopa Liidu juhtkohtade jaotamisega pärast 2024. aasta varasuvel toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, kui tuleb leida Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja, Euroopa Liidu välispoliitikajuhi ning Euroopa Parlamendi presidendi ametikoha täitjad.

Enne Stoltenbergi on alliansi tegevjuhid olnud endine Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen (2009–2014), varem Hollandi välisministrina tegutsenud Jaap de Hoop Scheffer (2004–2009), 2003. aasta detsembris kohusetäitjana itaallane Alessandro Minuto-Rizzo, ning enne teda varasem Briti kaitseminister George Robertson (1999–2003).