Kuigi Eesti meediaettevõtted oleksid väga huvitatud oma reklaamituru konkurentide tulude teadasaamisest, siis Eesti maksuameti meediaspetsialisti Karin Ulviku sõnul ametil "kahjuks koondinfot sellise kitsa piiritlusega ettevõtete grupi kohta pole".

Sellise info kogumine eeldaks koguni seadusemuudatust.

"Eesti ettevõtetel, kes peavad välisriigist soetatud teenustelt deklareerima ja/või maksma ise käibemaksu ära müüja eest, puudub täna kohustus neid tehinguid lahti kirjutada tehingupartnerite lõikes nii nagu tuleb teha Eesti tehingute osas. Tundub, et Läti seadusandlus erineb siinkohal Eesti omast ehk Lätis on kohustus vastavad andmed deklareerida. Lätiga sarnaste andmete saamine Eestis eeldab muudatust käibemaksuseaduses," lausus Ulvik.

Ekspress Meedia juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu sõnul on nii infosulg kui ka tahtmatus seda hankida Eestis probleem.

"Ma polegi näinud ühtegi üritust kuidagi saada aru sellest mahust, mis Eestist digiplatvormide tuluna välja läheb. Kuni need numbrid ei ole mustvalgelt teada, siis ka seda probleemi ignoreeritakse," ütles Rüütsalu.

Rüütsalu sõnul on kaks võimalust, mille kaudu platvormide tulu Eestis kasvõi kaudselt tuletada.

"Näiteks saame võrrelda meid Lätiga, kes avaldab juba neljandat või viiendat aastat platvormidele läinud tulu. Need numbrid avaldab Läti reklaamiettevõtete liit ja need tulevad Läti maksuametist. Eelmisel aastal oli see number 416 miljonit eurot. Selle summa sisse kuuluvad ka muud teenused, mida platvormidelt ostetakse, näiteks Facebook Markets ja teised," sõnas Rüütsalu.

Teine lähenemine, kuidas saaks eeldada suurust, on reklaamimüüja HTTPooli kaudu, pakkus Rüütsalu.

"See on Lätis registreeritud ettevõte, kellel on Eestis tütarettevõte. Selle Eesti ettevõtte käive oli eelmisel aastal üle 200 miljoni. Nad müüvad suurematest platvormidest Facebooki, ka Spotifyd, Instagrami, aga need on väikeses mahus. Kõige suuremas mahus on [Eesti turul] ikkagi Facebook ja Google, aga HTTPool Google'it isegi ei müü. Ja kui selle ettevõtte käive on üle 200 miljoni, mida nad vahendavad siit Eestist, siis täitsa võib Eestist platvormidele läinud tulu olla samas suurusjärgus, mis Lätis on kokku arvutatud," analüüsis Rüütsalu.

Alates sügisest HTTPool enam Baltimaades Facebooki ei esinda. "See ei kaota muidugi probleemi. Siiani saadi mingigi tulu HTTPooli kaudu maksudena, aga nüüd hakkab Facebook otse teenindama Baltimaade turge," lausus Rüütsalu.

"Ekspress Grupi ettevõtete reklaamimüük on olnud kasvus, aga see ei tähenda, et see kuidagi elimineerib probleemid, mis meil on sellega, et sadu miljoneid kantakse riigist välja. Kui seda raha maksustataks, siis ega [meediaettevõtted] sellest mingit olulist kasu ei saaks, aga meile lihtsalt muutuks konkurents võrdsemaks. Riigile laekuks kümneid miljoneid lisatulu ja poleks vaja ahistada kohalikke ettevõtjaid maksude tõstmisega," sõnas Rüütsalu.

Šmutov: riik peaks digihiiud maksustama

Samal seisukohal on Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes nentis, et Eestis on meediamajadel konkurentsiolukord võrreldes rahvusvaheliste digihiidudega erakordselt halb.

Šmutov on seisukohal, et digihiidude kasumi peaks Eesti kiiremas korras maksustama, mitte ootama üle-euroopalise digimaksu kehtestamist.

"Riigi suutmatus maksustada reklaamikäivet seal, kus see tekib, annab Facebookile ja Google'ile tohutu konkurentsieelise ning jätab riigile tühjad pihud. On arusaamatu, miks oodatakse üle-euroopalist lahendust nagu valget laeva, mis lõpuks ehk ei randugi. See on temaatika, kus valitsus ja vastav ministeerium peaks olema konkreetne ja tegutsema juba eile," sõnas Šmutov.

Samal ajal on Euroopa Liit omakorda ootamas ülemaailmse digimaksu kehtestamist. Veel mais ütles Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestager usutluses ERR-ile, et hindab taolise kokkuleppe saavutamist võimalikuks.

Kui meediamajad paistavad Läti maksuameti infot usaldavat, siis turu-uuringute eksperdid pole sugugi kindlad, et Eesti ja Läti numbreid digihiidude kasumi kohta kuidagi suhestada saab. Seda kasvõi põhjusel, et Läti maksuamet pole enda edastatud numbrisse täpsemalt sisse vaadanud ega isegi oma riigi reklaamituruga suhestanud – selle tõttu on välja käidud 416 miljoni euro tähendust raske lahti mõtestada.

ERR-iga rääkinud uuringufirma juht ütles, et täna on kõik Eestist väljaspool asuvate digiplatvormide käibe kohta käivad jutud spekulatsioonid – keegi pole näinud reaalseid numbreid ja kes on näinud, on vait kui sukad.

Samuti pole eksperdi sõnul Eestis ükski huvitatud osaline olnud piisavalt huvitatud, et tellida mõnelt Eesti uuringufirmalt seire digihiidude käibe kohta Eestis. Samuti oleks tema hinnangul numbri teada saamisel oluline ka see, kuidas seda infot tulevikus kasutatakse. Samas oli ekspert seisukohal, et digimaksu ainult Eestis kehtestada mõtet pole.

Kantar Emori andmetel oli Eesti reklaamituru kogumaht 2021. aastal (uuringut eelmise aasta kohta veel pole) 88,7 miljonit eurot. Kodumaiste reklaamimüüjate vahe internetireklaamiturul jääb võrdluses Google'i ja Facebooki poolt võetava rahaga aasta-aastalt aina väiksemaks. Kohaliku internetireklaamituru maht oli mullu 21,3 miljonit eurot.

14 suurema agentuuri vahendusel liikus 2021. aastal Eestist välja lisaks kohalikule internetireklaamituru rahale ligi 16,2 miljonit eurot reklaamiraha. Aasta varasemaga võrreldes kasvas Google'i ja Facebooki reklaamiraha maht kuus protsenti.

Sinna hulka on Kantar Emor arvestanud vaid suuremate reklaamivahendajate kaudu liikunud rahad, väiksemate reklaamijate tehtud summasid arvestada ei saa, kuna kanalid oma reklaamimüügi summasid ei avalda.