"Paraku on reaalsus see, et põlevkivisektoris töötavate inimeste palgad on üsna kõrged ja uued töökohad, mis rajatakse ei ole küll madalapalgalised, aga konsulteerides ettevõtjatega ja saades aru, millised on konkurentsivõimelised palgad tehnoloogiasektoris või tööstuses, mis seal rajatakse, siis seal on teatud vahe. Põlevkivisektori palgad on mõnevõrra kõrgemad ja see heidutab inimesi ning võib tekkida käegalöömise tunne. Et seda ei juhtuks, et üleminek oleks võimalikult sujuv, siis toetataksegi nendel inimestel seda palgavahet," rääkis Riisalo neljapäeval ERR-ile.

Esitatud plaani kohaselt oleks töölemineku toetus inimesele, kes põlevkivisektorist lahkub ja end töötuna arvele võtab ning siis 100 päeva jooksul uuesti tööle läheb, 30 protsenti tema senisest töötasust ehk põlevkivisektori keskmise palga puhul keskmiselt 600-700 eurot kuus, kuid see võib ulatuda isegi kuni tuhande euroni.

"Tõepoolest üks osa selles komplektiks on tööle liikumise toetus. Me ju teame, et ühelt poolt on oluline luua uusi töökohti ja sellega siis tegeletakse nende eelnevate meetmete raames, aga teiselt poolt ei käi see kõik nii valutult, et ühest töökohast lahkud ja asud kohe järgmisesse tööle. Eriti arvestades põlevkivisektorit, kus valdaval hulgal inimestel on väga spetsiifilised oskused. Ja selleks, et seal loodavates uutes või laiendatavates ettevõtetes ja pisut teistsugusel tööl oleks võimalik põlevkivisektoris töötanud inimestel sujuvalt ja kiiresti üle minna, see meede ongi mõeldud," rääkis minister.

Tema sõnul on nii riigi kui ka inimeste huvi teha see üleminek võimalikult kiiresti, aga tekkida võivate tõrgete - eelkõige rahaliste - ületamiseks see meede ongi mõeldud.

Riisalo avaldas ka veendumust, et põlevkivisektorist, kus keskmine palk on praegu 2140 eurot, lahkunud inimene ei soovi jääda töötu kõrge töötuskindlustuse toetuse peale, vaid tahab uuesti tööle asuda: "Ma olen kindel, et enamuse inimeste jaoks ei ole töötutoetused mingi mõnus äraelamine. Tegelikult on inimeste jaoks töö väga paljus eneseteostus ja sa tahad omada väärikat positsiooni ühiskonnas ja mitte olla abisaajate ridades."

Minister rõhutas ka Eesti kasutab sellist palgatoetust esmakordselt. "See probleem sellises mastaabis, kus terve sektor samm-sammult väljub teistesse sektoritesse või tööstusharudesse, on meil esmakordne. Aga eksperdid on hinnanud, et see võiks mõju omada ja loodame, et see tõepoolest seda ka omab," rääkis ta.

Küsimusele, mis saab pärast 12 kuud toetuse maksmist, kui see lõppeb, vastas Riisalo, et selle ajaga võiks inimene uute oludega kohaneda.

"Meie eeldus on, et inimesele antakse kohanemise periood, et tal on võimalik oma elu sisse seada uutes tingimustes ja uues reaalsuses ning leida töö ja väljund ja eneseteostus selle kaudu. Eks edasine sõltub juba ka konkreetsetest tööandjatest ja töökohtadest, kuhu inimesed satuvad. Loomulikult ei saa ükski selline meede olla lõplik lahendus, mis kestab aegade lõpuni. Aga ütlen veelkord, et eesmärk on teha see üleminek võimalikult sujuvaks," rääkis ta.

Riisalo ütles ka, et hiljuti Narvas käivitatud 350 töökohaga magnetitehase ehitus peaks Ida-Virumaale, kus praegu on keskmine palk 1380 eurot, tooma juurde ka teisi tööstusettevõtteid, mis peaks piirkonnas töövõimalusi ning eeldatavasti ka palkasid suurendama.