Juuni lõpus põletas iraagi pagulane Stockholmi peamošee ees koraani. Ta valis oma toimetusteks Vilniuse tippkohtumise eelse aja. Tähelepanuväärne on see, et Rootsi politsei oli varem koraani põletamist keelanud, kuid kohus tühistas politsei keelu.

Kui seni vaatasid Rootsi liitumise toetajad Rootsi poole kaasaelamise ja kaastundega, siis nüüd pidid paljud pead vangutama. Julgeolekuekspert Martin Hurt ütleb, et kõik toimus Rootsi seaduste järgi, kuid mitte Rootsi huvides.

"Vastavalt Rootsi põhiseadusele on igasuguse pühakirja põletamine täiesti lubatud. Paraku on see nüüd nii, et need, kes seda protsessi tahavad takistada või pidurdada, kasutavad seda ära, et kirgi kütta Türgis ja teistes islamiriikides," rääkis Hurt.  

Türgi ja Rootsi keskustelu käib juba aasta ja edeneb sammhaaval. Juuni algusest jõustus Rootsis seadusemuudatus, mis keelab terroriorganisatsioonide rahastamise. Hiljuti rakendati seda seadust ka ühes kohtuasjas. Kuid Türgi nõuab Rootsilt ka isikute väljaandmist Türgis koostatud mustade nimekirjade alusel.

"Mida ilmselt võiks oodata, on see, et president Erdogan ütleb, et tema arvates on rootslased piisavalt teinud ja põhimõtteliselt on sellega nüüd nõus. Aga sellegipoolest Rootsi siin Vilniuse tippkohtumisel suure tõenäosusega ei liitu," ütles Hurt.

Türgi ootab USA-lt hävitajaid, mis üldse Rootsist ei sõltu. Ja Türgi ning Ungari parlamendid peavad liitumisotsuse veel ka ratifitseerima. Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder ütleb, et Rootsi võimalused Vilniuses on 50-50. 

"Igal juhul peab Erdogan ennast presenteerima võitjana. Ükskõik, mis ta välja reklaamib, aga see tulemus ei saa jätta sellist muljet, et tema andis järele," rääkis Tehnikaülikooli õiguse instituudi dotsent Holger Mölder.