Budanov ütles, et Wagneri võitlejad jõudsid tuumarelvalao ukse taha ja tahtsid saada oma valdusesse väikseid nõukogudeaegseid tuumaseadmeid, et siis "tõsta panuseid". 

Budanov ütles, et ainus tõke, mis Wagneri võitlejate ja tuumarelvade vahel jäi, olid tuumabaasi uksed.

"Uksed olid kinni ja tehnilisse osakonda nad ei pääsenud," ütles Budanov. 

Budanov ei esitanud oma väidete kohta tõendeid. Kremlile lähedane allikas kinnitas mingit osa Budanovi jutust. USA lükkas siiski tagasi väited, et Wagneri väed jõudsid baasi ja üritasid hankida tuumarelvi. Kreml ja Prigožin ei vastanud Reutersi kommentaaritaotlustele.

Kui Wagneri võitlejate kolonn sõitis 24. juunil Moskva poole, siis kaldusid mõned sõjamasinad teelt kõrvale. Ametlikult on teada, et Wagneri võitlejad jõudsid umbes 100 kilomeetri kaugusele tuumabaasist Voronež-45. Reutersi teatel jõudis see grupp tuumabaasist umbes 100 kilomeetri kaugusel asuvasse Talovaja asulasse. Kohalike teatel puhkes seal tulevahetus, alla tulistati Venemaa kopter. 

Voroneži tuumarajatist valvab sõjaväeüksus, mis allub kaitseministeeriumi 12. peadirektoraadile. See direktoraat vastutab riigi tuumaarsenali kaitsmise eest. Budanovi sõnul on Voroneži rajatises väiksed tuumapommid, mida saab kergesti liigutada. Need relvad on pärit nõukogude ajast.

Reuters ei suutnud kinnitada, kas Budanovi mainitud väiksed tuumalaengud on seal baasis veel alles. Venemaa lubas pärast külma sõja lõppu, et eemaldab sellised relvad oma arsenalist. Pole siiski kindlalt teada, kas venelased oma lubaduse ka täitsid. 

Kreml ja Prigožin väitsid 24. juuni õhtul, et jõudsid Aleksandr Lukašenko  vahendusel kokkuleppele. Pärast kokkulepet asusid Wagneri sõdurid Doni-äärsest Rostovist ja muudelt aladelt lahkuma. Leppe üksikasjad pole teada. Kreml teatas esmaspäeval, et Putin kohtus 29. juunil Wagneri eraväe komandöride ja juhtkonnaga, sealhulgas Prigožiniga.