Sellel aastal on puukborrelioosi nakatunud 920 inimest. Võrreldes eelmise aastaga on nakatumine suurenenud 60 protsendi võrra. TAI andmetel on puugid üha aktiivsemad ja vahetasid suvisel põuaajal oma pesitsemispaika.

"Olid ka teised piirkonnad, näiteks põõsad ja puud, kus olid päris varjulised kohad ja nad said seal hästi läbi elada seda perioodi," rääkis TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadur Maria Vikentjeva. Tema sõnul kurdavad inimesed sageli, et varem mõnes piirkonnas puuke ei olnud, kuid see juhtubki liikumise tõttu.

Terviseamet eeldab, et sel aastal suureneb nakatumiste arv võrreldes eelmisega poole võrra ning aasta lõpuks on registreeritud 4500 borrelioosijuhtu. Ainuüksi juba puukide pesitsemise algusaeg oli erakordne.

"Esimene puukentsefaliidi haigusjuhtum oli erakorraliselt varakult registreeritud juba veebruarikuus. See tähendab, et mõnes kohtas leiavad puugid leiavad võimalusi, kus nad ei saagi magatud. Kui on temperatuur üle pluss seitsme, siis nad hakkavad aktiivsust juba näitama. Nii et ikkagi juhud tulevad juurde, suvi jätkub, inimeste puhkused on praegu käes," rääkis terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik Irina Dontšenko.

Nakatumise riski vähendamiseks tuleks inimestel rohealadel liikudes olla tähelepanelik, aeg-ajalt kontrollida oma keha, aga ka koduloomi ja tuppa toodud lillekimpe.