Rahandusministeeriumi nõuniku Helen Pahapilli sõnul on kokkuleppe koostamise protsess olnud väga pikk. Ta märkis, et riikide lubadus mitte kehtestada digihiidudele ühepoolseid digiteenuste makse aastani 2025, on positiivne uudis, kuna näitab, et kokkuleppele ollakse lähedal.

"Aastal 2021 olime kokku leppinud, et ei tee seda 2023. aasta lõpuni, sest olime kindlad, et suudame 2023 alla kirjutada rahvusvahelise mitmepoolse konventsiooni, mis võimaldaks kõikidel riikidel maailma suurimaid kontserne hakata maksustama ühtemoodi. Seda kokkulepet ei tulnud, OECD sekretariaat oli üsna kindel, et see tuleb lähinädalatel," ütles Pahapill.

OECD maksuleppes on kokku seotud gloaalsete digihiidude maksustamine ja globaalsete suurettevõtete minimaalse maksumäära kehtestamine 15 protsendi tasemel. Miinimummaksu sisus on juba kokku lepitud. "Aga digihiidude maksustamine on osutunud arvatust palju keerulisemaks. Siin võib julgelt öelda, et põhilise maksutulu laialijagamisega peab tegelema USA, siis on riike, kes arvavad, et nad saavad liiga vähe. Seal tuleb leida kompromiss," ütles Pahapill.

Digimaksu lävendiks on kasum, mis ületab 20 miljardit eurot, maailmas on selliseid kontserne ligikaudu 100.

"Ja mitte kõike nende kasumist ei jaotata n-ö teenuste tarbimise ehk tururiikidele laiali, kõigepealt tuleb kindlaks teha, kui kasumlikud nad on. Kui nende kasumlikkus käibesse ületab 10 protsenti, siis seda 10 protsenti ületavast osast 25 protsenti jagatakse teatud kriteeriumite järgi laiali nendesse riikidesse, kus näiteks asusid reklaami vaatajad, teatud toodete tarbijad, platvormide kaudu teenuste ostjad," kirjeldas Pahapill.

Eestil peab olema võimekus osaleda maksu kogumises

Pahapill märkis, et siiski Eesti kui riigi jaoks, kes saaks sellise maksu rakendamisest ainult tulu, ei tähenda see vaid niisama raha vastu võtmist. Eestil peab olema ka võimekus osaleda maksu kogumise protsessis.

"Kui Google näiteks ütleb, et Eestil on õigus maksustada minu kasumist kaks miljonit, siis peaksime teoreetiliselt vähemalt olema valmis hindama, kas Google on teinud oma arvutused õigesti. Google tahab saada kindlust ja seda kindlust selle konventsiooniga oleme ka maksumaksjatele lubanud," ütles ta. See tähendaks ligi 10 täiendava ametniku palkamist.

Pahapilli sõnul võiks mõjuhinnangu järgi konservatiivselt hinnates Eesti saada ca 10 miljonit eurot maksutulu. Seda lähtuvalt OECD hinnangust, et üleilmne maksubaas oleks 240 miljardit eurot. Kui Eesti maksutulu võiks olla 10 miljonit, siis see tähendaks 50 miljonit euro maksustamist 20 protsendiga - viimase puhul on igal riigil õigus rakendada selleks oma maksumäära.

Kokkuleppe peavad kinnitama ka riikide parlamendid. USA senatis jõuavad sellised lepped kahe kolmandiku enamuse hääli, nii et selle läbi minemist ei peeta tõenäoliseks.

Pahapilli sõnul peab arvestama, et Eestis elab väga vähe inimesi, mille tõttu ei saagi riik sellise kokkuleppe järgi palju maksutulu saada. "Meile jääb moraalne rahuldus, et maailm ehk on muutunud pisut õiglasemaks," ütles ta.