Euroopa Komisjon kaebab Eesti kohtusse

Euroopa Komisjon kaebab Eesti konkurentsivõrgustiku direktiivi ülevõtmata jätmise eest Euroopa Liidu Kohtusse, mis võib Eesti jaoks lõppeda trahvi määramisega.
Euroopa Komisjon otsustas reedel kaevata Eesti Euroopa Liidu Kohtusse, kuna Eesti ei ole täielikult siseriiklikku õigusesse üle võtnud konkurentsivõrgustiku ehk nn ECN+ direktiivi, teatas komisjoni pressiteenistus.
Euroopa konkurentsivõrgustiku direktiiviga on antud liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused EL-i konkurentsieeskirjade täitmise paremaks tagamiseks, sealhulgas vajalikud sõltumatuse tagatised, ressursid ning asjakohased trahvi- ja täitevahendid, näiteks otsustusõigus, samuti tõhusad leebema kohtlemise programmid ja vastastikuse abi mehhanismid.
Liikmesriigid pidid vastu võtma ja avaldama vajalikud meetmed, et tagada direktiivi täielik ülevõtmine siseriiklikku õigusesse 4. veebruariks 2021. Praeguseks ei ole Eesti komisjonile ülevõtmismeetmetest teatanud. Seetõttu on komisjon otsustanud kaevata Eesti Euroopa Liidu Kohtusse.
Kohtusse pöördumine on Euroopa Liidu seadusandluses kehtestatud rikkumismenetluse kolmas etapp. Eelnevalt saatis komisjon Eestile 18. märtsil 2021 ametliku kirja ja 29. septembril 2022 põhjendatud arvamuse ning nendele rahuldavat vastust saamata otsustas kohtusse pöörduda. Tavaliselt lahendatakse enamik selliseid vaidlusi enne kohtusse pöördumist.
Kohtumenetluses selgub, kas liikmesriik on rikkunud Euroopa Liidu õigust või mitte. Kui liikmesriik on õigust rikkunud, siis kohtuotsusega peab riik rikkumise kõrvaldama ning kuigi kohus konkreetset kõrvaldamistähtaega ei anna, peab kohtupraktika kohaselt liikmesriik rikkumise kõrvaldama nii kiiresti kui võimalik. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) alusel saab selles etapis liikmesriiki ka trahvida.
Lisaks sellele puudutavad Eestit veel neli juulikuu rikkumismenetlust.
Õigusküsimuste valdkonnas on Euroopa Komisjon otsustanud algatada rikkumismenetluse ning saata ametliku kirja Eestile, Leedule ja Sloveeniale, sest need riigid ei ole võtnud oma õigusse täielikult üle direktiivi, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (direktiiv (EL) 2016/800).
Samuti on komisjon otsustanud saata põhjendatud arvamuse Belgiale, Ungarile ja Eestile, sest need riigid ei ole võtnud nõuetekohaselt üle direktiivi, mis käsitleb õigust kaitsjale ja õigust oma kinnipidamisest teatada (direktiiv 2013/48/EL).
Lisaks otsustas Euroopa Komisjon saata põhjendatud arvamuse Eestile, Iirimaale, Küprosele, Lätile, Luksemburgile ja Poolale, sest need riigid ei ole võtnud üle EL-i norme, mis on sätestatud esindushagide direktiivis (direktiiv (EL) 2020/1828).
Õhutranspordi valdkonnas otsustas Euroopa Komisjon algatada rikkumismenetluse ning saatis ametliku kirja Tšehhile, Taanile, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Horvaatiale, Itaaliale, Küprosele, Leedule, Ungarile, Madalmaadele, Portugalile, Sloveeniale, Slovakkiale, Soomele ja Rootsile, sest nad ei ole taganud, et nende operatiivses lennutegevuses osalevad sidusrühmad täidavad teatavaid nõudeid, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/116, millega kehtestatakse Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamist toetav esimene ühisprojekt.
Liikmesriikidel on kirjadele vastamiseks ja komisjoni loetletud puuduste kõrvaldamiseks aega kaks kuud.
Toimetaja: Mait Ots