Eestil on Euroopa Komisjoniga pidevalt pooleli paarkümmend sisulist vaidlust

Eestil on Euroopa Komisjoniga viimasel viiel aastal pidevalt pooleli paarkümmend rikkumismenetlust, mida välisministeerium peab sisuliseks vaidluseks. Euroopa Komisjoni üks ülesandeid on valvata selle üle, et liikmesriigid võtaksid korrektselt üle Euroopa Liidu õigusaktid.
"Uusi rikkumismenetlusi algatati 2023. aastal Eesti vastu 20. Kokku oli läinud aasta lõpuks pooleli 35 rikkumismenetlust, millest 15 on seotud direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmisega ning 20 mittenõuetekohase ülevõtmise või rakendamisega," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kerstin Meresma ERR-ile.

Samuti välisministeeriumi esitatud iga aasta lisandunud ja lõpetatud rikkumismenetluste statistikast nähtub, et enim tekkis Eestil probleeme Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega 2021. aastal.

Meresma selgituse kohaselt oleneb rikkumismenetluste algatamine osalt ka sellest, kui palju konkreetsel aastal on üldse direktiive, mida on vaja üle võtta. Lisaks mängib rolli ka see, kui mahukad need direktiivid on.
Välisministeeriumi esindaja rõhutas, et Eesti ei ole siiani pidanud veel ühelgi korral maksma trahvi direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmise eest ega ka üheski muus rikkumismenetluses.
Kommenteerides samas mullu augustis ERR-is avaldatud ülevaadet, mille kohaselt võiks Eestit peagi oodata trahv nn vilepuhujate kaitse direktiivi ja ka konkurentsiseaduse uuendustega viivitamise eest, märkis Meresma, et täna ei ole Eesti veel midagi maksnud, kuna kohtu otsust veel ei ole. "Euroopa Kohus otsustab lõpliku summa," tõdes ta.
ERR kirjutas augustis, et rikkumisest teavitaja kaitse seadust ehk niinimetatud vilepuhuja või lokulööja direktiivi pidid liikmesriigid oma seadustega üle võtma hiljemalt 2021. aasta 17. detsembriks. Kuna Eesti polnud aga seda ikka veel vastu võtnud, nõuab komisjon Euroopa Kohtu kaudu Eestilt iga hilinenud päeva eest 600 eurot. Välisministeeriumi juriidilisest osakonna töötaja Nele Grünberg ütles siis, et miinimum, mida komisjon tavaliselt sellisel puhul nõuab, on 168 000 eurot.
"Euroopa Komisjon on teinud kohtule ettepaneku teatud summade väljanõudmiseks, aga menetlus on kohtus pooleli, Eesti on vaidlustanud selle võimaliku summa suuruse," selgitas Meresma ERR-ile. Tema sõnul ei ole teada, millal kohtuotsus tuleb.
Rikkumismenetlus koosneb mitmest etapist, millest esimeses saadab Euroopa Komisjon liikmesriigile ametliku kirja, kui sellele ei tule komisjoni jaoks rahuldavat vastust, saadetakse riigile juba põhjendatud arvamus. Kui ka see ei too soovitud tulemust, pöördub komisjon kohtusse, mis on Euroopa Liidu seadusandluses kehtestatud rikkumismenetluse kolmas etapp. Tavaliselt lahendatakse enamik vaidlusi enne kohtusse pöördumist.
Kohtumenetluses selgub, kas liikmesriik on rikkunud Euroopa Liidu õigust või mitte. Kui liikmesriik on õigust rikkunud, siis kohtuotsusega peab riik rikkumise kõrvaldama ning kuigi kohus konkreetset kõrvaldamistähtaega ei anna, peab kohtupraktika kohaselt liikmesriik rikkumise kõrvaldama nii kiiresti kui võimalik. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) alusel saab selles etapis liikmesriiki ka trahvida.
Välisministeerium esindab Eestit Euroopa Liidu Kohtus ja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes. Eelmisel nädalal andis ministeerium valitsusele ülevaate pooleliolevatest kohtu- ja rikkumismenetlustest.
Samas ei puuduta kõik Eestit puudutavad kohtuasjad rikkumismenetlusi.
Välisministeeriumi juriidiliste küsimuste asekantsler Erki Kodar ütles pressiteate vahendusel, et olulisemad välisministeeriumi vastutusvaldkonnas olevad kohtuasjad puudutavad Venemaale kehtestatud sanktsioone ja nende kehtima jäämist. Eesti osaleb kaheksas pooleliolevas kohtumenetluses, mis puudutavad sanktsioone. Näiteks osaleb Eesti kohtumenetlustes, mis puudutavad keeldu edastada ja levitada Venemaa propagandat, osutada õigusabiteenuseid Venemaa valitsusele ja seal asutatud juriidilistele isikutele, EuroChem Groupi seotust Venemaa valitsust toetavate isikutega ning Venemaal tegutsevate juhtivate ettevõtjate pereliikmete piiravate meetmete nimekirja kandmise võimalust.
Toimetaja: Mait Ots