Hvostovi sõnul on viimane näide lõhenemisest Venemaa 58. armee komandöri, kindralmajor Ivan Popovi prigožinlik suuline kaebus, kus ta heitis raskeid süüdistusi kindral Valeri Gerassimovi suunas.

"Me ei tea, kas need süüdistused olid tehtud enne või pärast tema tagandamist, aga 58. armee tegutses Ukraina lõunaosas ja seal on ligi 70 000 meest ehk kolmandik Vene sõjajõududest Ukrainas. Popov ütles sõnu tagasi hoidmata, et seal üleval on keegi kaabakas, kes ei suuda tagada sõdurite normaalset rotatsiooni. Normaalse rotatsiooni all peame silmas seda, et eesliini sõdureid saaks rindelt ära tuua. Eesliinil tohiks nad olla nädala ja siis kaks-kolm nädalat peaksid nad tagalas toibuma - vaid nii on võimalik sõdureid hoida võitlusvõimelisena. Aga Vene sõjaväes on nad eesliinil nädalaid ja kuid," selgitas Hvostov Popovi pahameelt.

Sõdurite rotatsiooni kõrval on teine probleem venelaste jaoks Hvostovi sõnul suurtükipatareide vastane võitlus.

"On süsteemid, mis registreerivad ära, kus vaenlase suurtükid maastikul asuvad ja sinna tõmmatakse raketituli peale, et nad hävitada. Statistika väidab, et praeguses pealetungi faasis - mille hooga me justkui rahul pole - tuleb iga kaotatud Ukraina suurtüki kohta neli Venemaa samasugust kaotust. Ukraina sõja kohta on öeldud, et praegune sõda on suurtükivägede duell ehk kellel on rohkem torusid ja kelle torud on efektiivsemad. Paistab, et Ukraina suurtükkide töö on Venemaa omadest peajagu üle," sõnas Hvostov.

Rääkides juba nädalaid kestnud Ukraina pealetungist tunnistas Hvostov, et muidugi loodeti midagi hoogsamat, aga sõjas asjad nii lihtsalt ei käi.

"Kaitseliinid on venelastel sügavad ja miinivälju palju. Sõdimine on ka ilmatundlik tegevus. Suur pealetung on nüüd kestnud üle viie nädala. Esimestel nädalatel olid suured vihmasajud, nüüd kuumalaine. Hersoni kandis on näiteks üle 30 kraadi. Kujutage ette sõdurit, kellel on killuvest, kiiver, laskemoon. Palavust on 32 kraadi ja sa pead tegema kärmeid liigutusi, sest kui ei tee, saad surma. Sa saadki seda teha kümmekond minutit. Kõigi sõjauudiste teadete kõrvale peaksime andma ka alati konteksti, mis on parajasti ilmastikuolud," märkis Hvostov.

Ta peatus ka NATO Vilniuse tippkohtumisel, mille tulemusi on kritiseeritud, sest Ukraina ei saanud loodetud kutset NATO-sse. Hvostovi hinnangul oli selline ootus naiivne ja peegeldab väsimust pea poolteist aastat kestnud sõjast. Tema sõnul ei soovi NATO liikmesriikide valijaskond NATO-Venemaa sõda.

"Ukrainlased lootsid kutset NATO-sse lootuses, et Venemaa ei taha otseses konfrontatsioonis NATO-ga olla ja lõpetavad siis sõja. See oli selline naiivne lootus. Keegi ei kavatsenud seda kutset anda, sest see tähendanuks, et NATO peakski hakkama Venemaaga sõdima. Ja meie, NATO liikmesriikide valijaskond ei põle soovist seda teha. Seega oli Vilniuse kohtumise tulemus ettearvatav - anti teada, et NATO Ukraina eest küll sõdima ei hakka, aga teeb kõik, et Ukraina selle sõja ise võidaks."

Hvostov pidas oluliseks, et G7 ehk suurema tööstusega demokraatlikud riigid, sh NATO-sse mittekuuluv Jaapan andsid välja ühise deklaratsiooni, et hakkavad Ukrainat toetama.

"Maailma suurimad demokraatlikud tööstusriigid teevad Ukrainaga kahepoolsed, sõjalise iseloomuga lepped. See näeb välja nagu USA ja Iisraeli pikalt kestnud sõjaline koostöö. Ja see sama mudel võiks toimida USA ja Ukraina vahel tulevikus. G7 deklaratsiooniga saavad liituda ka teised riigid, näiteks juba Põhjamaad on liitunud, sh Island. Ja see võib olla tõhus abi Ukrainale."

Kriitilise poole pealt nimetas Hvostov enesepettuseks väidet, et Ukraina on meediasõja võitja.

"See on veidi enesepettus, sest maailm on kirju. Hiina ja India on pigem Venemaa meelsed ja neis riikides elab kolmandik maailma elanikest. Ja Indoneesia, ka seal ollakse teistsugusel arvamusel. Kogu Aafrika. Peame aru saama, et paljudel arengumaadel on kanda kaun USA suhtes ja nad võtavad seda sõda nii, et Venemaa näitab USA-le keskmist näppu. Ja on inimesi, kes selle üle rõõmustavad, et Venemaa näol on riik, kes tahab USA-le vaenukirve esitada."

Hvostov lisas, et Ukraina toetamise meeleolud on hakanud jahtuma ka lääneriikides. Ta tõi näiteks hiljuti Saksamaal tehtud arvamusküsitluse, kus 55 protsenti toetas Ukraina tingimusteta toetamist ja 45 protsenti oli teistsugusel arvamusel.