Julgeolekueksperdi sõnul oli NATO Vilniuse tippkohtumise kõige konstruktiivsem osa Ukrainale täiendatavate julgeolekugarantiide lubamine, mis väljendub eelkõige uutes ja pikemajalistes relvatarnetes.

"Osa täiendava relvastuse otsuseid tehakse kuuldavaks ilmselt täna. Kõik lubatud panused on väga oluline täiendus, aga seda on ikkagi vähevõitu, kuna ei taga Ukrainale lähemal ajal selget ülekaalu Vene vägede üle. Seega jääb kaheldavaks Ukraina võime sellel aastal vastupealetungiga vabastada kogu oma territoorium," märkis Saks.

Ta lisas, et sisuliselt tähendavad relvaabi ning relvastuskoostöö programmid, et Ukraina relvastatakse ümber NATO standardite kohaselt, mis kindlasti aitab täisliikmesuse saavutamisele kaasa nagu ka oma julgeoleku tagamisele Venemaa vastu.

"Ukraina ümberrelvastamisel saab olema tulevikus ka väga oluline mõju globaalsetele relvaturgudele. Vormistati ka Ukraina piloote F-16 hävitajate jaoks treenivate riikide koalitsioon. Kuigi reaalne väljaõppeprotsess väiksemas mahus oli juba varasemalt alanud, siis nüüd võib rääkida suutlikust protsessist ka pikemas perspektiivis."

Ukraina NATO-ga liitumise suhtes leppisid liikmesriigid kokku seisukoha, mida asjaosalised ise nimetavad lihtsustatud protsessiks liikmesuse saavutamisel.

"Ukrainale on see tegelikult selge vastutulek, millega antakse mõista, et Ukraina on NATO liikmena oodatud. Samas nimetavad nii NATO peasekretär kui ka mitmed liikmesmaade esindajad, et seni, kuni kestab sõda, Ukrainale kaitsealliansi täisliikmesust ei ole võimalik pakkuda. See on arusaadav ning ka Ukraina ise on seda avalikult ja ametlikult tunnistanud."

Kogu protsessi mitte just halva tulemuse muudab Saksa sõnul aga rabedaks protsessi kulgemine ise ning liitlaste viletsavõitu kommunikatsioon Ukraina tuleviku küsimuses.

"Jääb mulje, et vähemalt NATO kõige suurematel liikmesmaadel ei ole selgeid strateegilisi sihte rahu saavutamisel ja visiooni sõjajärgse julgeolekusüsteemi kohta. Pigem üritatakse sõjalist konflikti lahendada suuremalt senist julgeolekualast vahekorda Venemaaga puutumata. Selge ühise visiooni puudumine muudabki asjaosaliste tegevuse visuaalselt ebakindlaks."

Saksa sõnul päästab olukorra sisemine segadus Venemaal ning viimase mahakäinud diplomaatiline ja informatsiooniline tegevus.

"Ka Ukraina enda avaldused NATO-ga liitumise teemal ei aidanud sageli positiivsele arengule kaasa, kuna muutusid liigselt pealetükkivaks ning agressiivseks. Ukraina-NATO nõukogu moodustamine on tehniline, kuigi silmapaistev instrument. Loodetavasti ei teki mõnel liikmesmaal tulevikus soovi kujundada sellest Ukraina NATO-liikmesuse aseainet."

Saksa hinnangul on Venemaa reaktsioonid NATO tippkohtumisel seni toimunu osas olnud trafaretsed ning võrreldes eelnevate aastate käitumisega üsna madala intensiivsusega.

"Venemaal viimastel aastatel välja kujunenud kommunikatsiooni stiil ei võimalda enam eristada tegelikke kavatsusi rutiinsest ähvardamisest," lisas ta.