Süku arhitektuurivõistlusele saadeti üle saja töö. Nende seas on spiraalikujulisi hooneid, selliseid hooneid, mille otsa võib ronida kui muruga kaetud mäele ja mitmest eri hoonest koosnevaid komplekse. Nendega võrreldes võib 3+1 arhitektuuribüroo võidutöö "Paabel" üsna turvaline tunduda.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul oli võidutöö kõigis võimalikes aspektides kõige tugevam.

"Kindlasti on 102 töö hulgas väga erinevaid töid. Mõni on tõepoolest selline, et kuku või tooli pealt maha. Ta on niivõrd huvitav ja äge. Aga žürii peab hindama ka seda, kuidas on see töö teostatav. Ja paljudel töödel olidki toredad pildid, aga ei olnud sellist infot ja läbimõeldust nagu "Paabeli" puhul," rääkis Klaas.

Kultuurikeskuse ümbruse kujundasid võidutöös Kino maastikuarhitektid. Võistluse tingimustes paluti läbi mõelda kogu kesklinna pargi ja ka jõeäärse ala tulevik. Muuhulgas pakutakse töös välja, et Tartu turuhoone vanalinnapoolne parkla – see, mille juures on ka Mati Karmini seaskulptuur – saaks uue kasutuse. Sinna tuleks noortele mõeldud tegevused korvpalliväljakust kuni rulapargini ning turule mõeldud väliletid.

Klaas rõhutab, et ilma parklata turuhoone jääda ei saa. "Milline nüüd täpselt Vabaduse puiestee ja turuhoone ümbrus välja nägema hakkab, on meie edasiste planeerimiste sisu," rääkis ta. Klaas märkis, et võidutöö pakub välja ruumilise lahenduse, aga kõigile küsimustele saab detailse vastuse anda siis, kui projekteerimine ja detailplaneering on lõpetatud.

Kõik sellises mahus Süku hoonet mõistlikuks ei pea

Tartus on ka neid, kes endiselt loodavad, et kultuurikeskust kesklinna parki ei ehitata.

Eesit 200 esindaja, linnavolinik Tanel Tein ütles, et ka tema hinnangul vajavad kunstimuuseum ja linnaraamatukogu uusi ruume. "Aga paraku moodustavad need kaks asutust sellest hoonest natuke alla 50 protsendi. Tekib küsimus, kas see on vajalik, kes selle kinni maksab, kas peaks maksma," sõnas ta.

"Kuna see maja on nii suur, siis on lihtne öelda, et ta ei mahu mujale. Fakt on see, et täna pool keskpargist kindlasti läheb maha ja see ei ole tegelikult vastuvõetav," rääkis Tein.

Klaasi hinnangul annab raamatukogu ja kunstimuuseumi kõrvale ka kohvikute, kino ja muu lisamine hoonele kvaliteeti juurde.

"See on sümbioos, kus on koos kultuur, vaba aeg, suhtlemine, kogukondlik keskus üheskoos südalinnas, kuhu on asja kõigil inimestel iga ilmaga," ütles Klaas.

Aga mis saab nendest inimestest, kes praegu kesklinna pargipuude all pinkidel olenemata päevast ja kellaajast õlut joovad. Kas ka nemad sobivad uude keskkonda? "Küllap see kvaliteetne hea ruum, kuhu inimesed kokku tulevad, tekitab ka nendes inimestes, kes praegu seal aega surnuks löövad, võib-olla sellise arusaamise, et see ei ole see kõige õigem koht, kus aega surnuks lüüa. Võib-olla võtavad nad ka sellise mõtte pähe, et kui kõik lähevad raamatukokku, läheks siis ka raamatukokku ja vahepeal loeks mõne raamatu läbi või vaataks ajalehte või tegeleks seal 3D-printimisega või mis tahes millegagi," sõnas Klaas.