Ukraina mereväe esindaja sõnul oli Kertši silla rünnak Venemaa provokatsioon
Esmaspäeva öösel sai kahjustada Kertši sild. Venemaa süüdistab öises rünnakus Ukrainat, Ukraina mereväe esindaja seda "Aktuaalsele kaamerale" ei kinnitanud.
Krimmi silda öösel taas tulelöök. Autoliiklus sillal on suletud, toimib üks raudteeharu. Vene allikad on öelnud, et rünnaku korraldas Ukraina mehitamata veesõidukite abil. Ka Ukraina allikad on öelnud, et rünnaku Kertši sillale korraldasid Ukraina merevägi ja SBU.
Ukraina mereväe esindaja Dmõtro Pletentšuk ütles aga "Aktuaalsele kaamerale", et tegu oli Venemaa provokatsiooniga ning ukrainlased oleks silda tõhusamalt tabanud.
"Raske uskuda, et omades 14 sõjalaeva selles regioonis ehk Musta mere loodeosas, võiks midagi silda tabada. Ma ei näe tõhusat tabamust silla pihta. Seetõttu kaldun arvama, et see on Vene poole korraldatud provokatsioon. Meie osalust selles ma kinnitada ei saa," ütles Pletentšuk.
Silla rünnak toimus samal ajal, kui lõppes Ukraina viljatransiidi kokkulepe.
Ukraina on olnud üle poole Aasia ning Aafrika riikide teravilja tarnija. Leppe vahendajad olid ÜRO ja Türgi. Sügisest on tarnitud 33 miljonit tonni Ukraina 45 miljoni tonni suurusest ekspordivõimekusest, ütles rahvusvaheliste suhete ekspert Raivo Vare. Ukraina viljast on tema sõnul saanud Venemaa präänik läbirääkimistelaua taga, kuid see präänik ei ole tasuta.
"Ta on nõudnud näiteks seda, et RosZelhozBank, mis on üks kuuest suuremast Venemaa pangast, pandaks Swifti tagasi. Trikk seisneb selles, et pank kuulub Patruševide mõjusfääri. Poeg, kellest isegi Putini järglast on oletatud, on olnud selle panga eesotsas," rääkis Vare.
Putin on varem viljapräänikut laual enda poole nihutanud – venitanud viljalaevade kontrolliga, sulgenud ühe kolmest sadamast, süüdistanud, et ainult murdosa viljast jõuab Afrikasse, ütleb Vare. Krimmi silla ründamine on sobiv ajend präänik laualt koristada.
"Mis edasi saab? Sest tegelikult türklased on vihjanud sellele, et nad on valmis seda kokkulepet ka ilma venelasteta jätkama. See aga tähendaks sisuliselt, et nad peaksid neid viljakonvoisid saatma oma sõjalaevadega. Ja kas siis venelased julgevad rünnata?" rääkis Vare.
Eelmise aasta oktoobris pärast Kertši silla ja seejärel Vene laevade ründamist Sevastopolis väljusid siiski viljalaevad vaatamata sellele, et Venemaa taandas end viljatransiidi kokkuleppest.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"