Vilniuses toimunud NATO tippkohtumise eel kutsus Euroopa Parlamendi liige ja endine kaitseväe juhataja kindral Riho Terras koos Läti, Leedu, Poola ja USA endiste sõjaväejuhtidega avalikus kirjas üles andma Ukrainale konkreetset teekaarti alliansiga liitumiseks.

Terras ütles "Ukraina stuudios", et kuna NATO seda ei teinud, siis ei saa ta tippkohtumise tulemusega rahul olla. Tema hinnangul on NATO tippkohtumise lõpptekst segane. Lisaks oleks võinud allianss Terrase hinnangul konkreetsemalt paika panna, millises ulatuses Ukrainat sõjaliselt toetatakse.

"Ma lootsin, et kui see tekst tuleb väga vaagiv, siis tuleb mingi väga suur ja kindel sõnum, kuidas edasi Ukrainat toetatakse sõjaliselt. Ehk kui ei saa anda mingit NATO-sõnumit, mida sel hetkel oligi ilmselt raske anda, siis andke sõnum, et me kümnekordistame toetust Ukrainale sõjaliselt. G7 riigid midagi sarnast, aga jälle väga ebaselge tekstiga, ütlesid, et me toetame palju, aga need numbrid, mis täna toetuseks tulevad, on endiselt väga väikesed," rääkis Terras.

"20 tanki, 40 tanki – see kõik on naeruväärne. Isegi see miljon mürsku, mida Euroopa Liit ühiselt teeb, ei ole selleks piisav, et seda sõda võita. Ja kui need ka kohe täna olemas oleksid. Ehk ei Euroopa ega eriti USA ole aru saanud, et seda sõda saab võita siis, kui Ukrainale antakse relvastust, millega on võimalik sellest 40 kilomeetri laiusest miiniväljast läbi murda ja siis kuhugi väga kiiresti liikuda. Seda täna ei ole ja see tähendab, et tegelikult õhuruumi kontroll on see, mis tänast sõda takistab ja millesse on takerdunud ka Ukraina pealetung," lisas kindral.

Terras ütles, et relvade andmise otsused tuleks teha kiiresti, kuid lääne kaitsetööstus ei ole isegi oma toodangut suurendanud.

"Miks seda peab nii pikalt venitama? Tehke need otsused kohe ära, hakake pihta, andke. Aga täna vaatame Euroopa kaitsetööstusele otsa ja näeme, et tegelikult pole Euroopa kaitsetööstuse toodang suurenenud, mitte sugugi suurenenud, isegi mitte enda varude täiendamiseks suurenenud. See tähendab, et ei mõelda tõsiselt. Räägitakse, aga ei mõelda tõsiselt," ütles Terras ja tõi näite, et USA kulutas Afganistani sõjas 20 aasta jooksul iga päev 300 miljonit dollarit, aga Ukrainat toetab 800 miljoni dollariga.

"Ja Ukraina on intensiivses konfliktis, mitte Afganistani sõja sarnases terrorismivastases võitluses. Nii et need numbrid ei ole adekvaatsed," ütles ta.

Mõne päeva eest Ukrainast naasnud Kersti Kaljulaid tõdes, et Kiievis Ukraina juhtidega kohtudes oli märgata vähem meeleheidet võrreldes möödunud aasta suvega.

"Nad ikkagi tajuvad ilmselt, et nad on suutnud ennast relvastada, valmistada ette brigaade. Ja mida nad väga hindasid, oli brittide pakutud väljaõpe. /.../ Neil on enda jaoks palju argumente lisaks sellele, et nad seisavad õige asja eest, miks nad usuvad, et nad siiski võivad selle sõja võita, ka võideldes üks käsi selja taga," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaid on samal arvamusel Terrasega, et USA on liiga ettevaatlik Ukraina toetamisel.

"Vilniuse tippkohtumisele minnes, võib-olla paar kuud enne, aga kõige hiljem Bratislavas toimunud konverentsil, kus Prantsusmaa president Emmanuel Macron käis kohas, oli selge, et prantslased on meiega. /.../ Aga on selge, kuna ameeriklased ei liikunud, siis ei olnud ka sakslastel vajadust liikuda ja nii me sinna jõudsimegi. Ja siis pidigi seda kompenseerima G7 jõuline pakett," rääkis Kaljulaid.

Nii Terrase kui ka Kaljulaidi sõnul on Ukrainal praegu enim puudus lennukitest.

"Kindlasti Euroopa peaks ise aru saama, et kas või 155mm suurtükimürskude tootmine peab hakkama toimima sõjaaja reeglite järgi, mitte selliselt nagu rahuajal. Praegu seda pole suurendatud ja see tähendab, et me toodame ainult väljaõppemoona, kui me niimoodi utreerime. Nii et tegelikult peaks baasrelvastust ja laskemoona tootma. Aga ka kõike, mis puudutab uitmoonasid või kaugele laskvaid raketisüsteeme," ütles Terras.

"Ja tuleb mõelda, kuidas miiniväljadest läbi saada, sest tavaline miinivälja ületamine ei toimi, lõhkelaengud, mis sinna peale visatakse, ei toimi, kuna see riba on liiga lai. See tähendab, et sinna on vaja õhku ehk on vaja lennukeid. Ja lennukeid ongi vaja," lisas kindral.

"Ka mulle jäi mulje, et kõige rohkem tuntakse praegu puudust lennukitest. Aga samal ajal, kui oleme saanud ka avalikult signaale, et pilootide väljaõpet on alustatud, siis võib-olla me täpselt ka kõike ei tea, mis on kokku lepitud õhu osas," ütles Kaljulaid.