Keskkonnaagentuuri seire kohaselt on Eestis ligikaudu 900-950 karu ning karude asurkond on viimase 15 aasta jooksul pidevalt kasvanud. Arvukuse tõusuga kaasnevad aga probleemid: karud tekitavad kahjustusi mesinikele ja põllupidajatele, inimestega kohtumiste sagedus on oluliselt kasvanud ning järjest sagedamini eksivad noored karud asulatesse. Kuni eelmise aastani oli kasvutrendis ka karude põhjustatud kahjujuhtumite hulk. 

Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. 2022. aastal oli pesakondi 96, mis on viimase 20 aasta kõrgeim.

Lääne-Virumaal on tänavu lubatud küttida 16 karu, Ida-Virumaal 15, Jõgeva- ja Järvamaal 13, Harjumaal 11, Tartumaal kaheksa, Viljandimaal seitse, Pärnumaal viis, Raplamaal kolm, Põlvamaal kaks ning Lääne-, Valga- ja Võrumaal üks.

Enamasti möödub inimese ja karu kohtumine rahumeelselt, kuid keskkonnaametile teeb muret, kui palju on teateid kohtumistest väljaspool karude elupaiku – asulates või mujal kultuurmaastikel.

"See trend annab märku, et looduslikud elupaigad on hõivatud vanemate ligikaaslaste poolt ja noored karud otsivad elupaiku inimese vahetusse lähedusse. Iga sellise kohtumisega kasvab tõenäosus, et tekkida võib ohtlik olukord. Seega peame karude kaitsmise kõrval nende arvukust ka piirama," ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.

Karu on rangelt kaitstav liik ning tema küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund.

Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.