Ettevõtja Indrek Neivelt märkis, et konkurentsi Eesti pangandusturule oodata ei tasu ning pangandus ongi enamikus riikides oligopoolne turg (kaubal on palju nõudjaid ja vähe pakkujaid-toim). "Miks riik seda ei reguleeri, on minu jaoks küsimus," ütles ta.

Tema hinnangul ei erine konkurentsiolukord pangandusturul enam palju vee- või küttefirmadest, millele seab piirangud konkurentsiamet. "Konkurentsi pole 25 aastat juurde tekkinud ja ilmselt ka ei teki. Sellele ei maksaks loota."

Pankade kasumeid lisamaksustav Leedu võtab Neivelti sõnul pangandust kui infrastruktuuri osa, samamoodi peaks sektorit kohtlema ka Eesti. "Siis saab muu majandus areneda," märkis ta.

Neivelt on öelnud, et Leedu on rakendanud pangamaksu väga mõistlikult ning pankade kasumi maksustamine on kasulikum kui teiste sektorite kõrgelt maksustamine.

"Meil on ju lausa piinlik vaadata, kui majutusasutustele ja meediaettevõtetele pandi käibemaksu juurde ja riik saab lisatulu 20 miljonit aastas. Leedu süsteemi kasutades oleks pankadelt saanud kuus-seitse korda rohkem. Ja pangad poleks sellest isegi aru saanud," sõnas ta.

Konkurentsi vähesust peegeldavad kõrgemad laenumarginaalid ja kasumlikkus

Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul on pankade konkurents suurem kui viis või kuus aastat tagasi, kuna mitmed kodumaised pangad on kiiresti kasvanud.

"Kui viis-kuus aastat tagasi oli kolme põhiliselt välismaise kapitali käes oleva suurpanga turuosa nii ettevõtete uute laenude kui eluasemelaenude puhul umbes 80 protsenti, siis täna on see 60 protsenti. Ka tarbimislaenude puhul on kodumaised pangad rohkem turuosa võitnud," rääkis ta.

Lääne- või Kesk-Euroopa turuga võrreldes peab Raudsaar konkurentsi Eestis siiski väikseks. "Eks mõnevõrra kõrgemad laenumarginaalid või kõrgem kasumlikkus ongi selle peegeldus," rääkis ta.

"Miks suured Lääne-Euroopa pangad ei ole siia tulnud on ikkagi turu väiksus. Kasumlikkus on kõrge, aga kui see panna eurodesse, siis meie jaoks on need suured numbrid, aga nende jaoks pole see piisavalt atraktiivne olnud, sisenemiskulud on ikkagi suured," sõnas Raudsaar.

Intressimäärade kasv jõuab kiiremini pankade tuludesse kui kuludesse, märkis ökonomist. Hoiuste intressimäärad on Eestis kiiresti tõusnud ning pankade tulud samas mahus kasvu ei jätka.

"Siin on päris palju kasvuruumi veel. Majapidamiste puhul on tähtajalistel hoiustel 20 protsenti hoiustest, ettevõtete puhul natuke alla 20. Eelmine kord kui intressimäärad kõrgel olid, 2008-2010, siis olid need osakaalud 50 protsendi juures," rääkis Raudsaar.

Kui majandus jääb pikemalt vinduma, siis ökonomisti hinnangul pankade laenukahjumid mõnevõrra kasvavad, mis sööb ka kasumit.

Swedbank teenis tänavu esimese kuue kuuga puhaskasumit 214 miljonit eurot, panga möödunud aasta kogukasum oli 224 miljonit eurot. LHV esimese poolaasta kasum oli 68,9 miljonit eurot, mullu kogu aastal 61,4 miljonit eurot. SEB esimese poolaasta kasum ulatus 113,3 miljoni euroni, 2022. aasta jooksul teenis pank puhaskasumit 116 miljonit eurot.