Suurima Eestis tegutseva panga Swedbanki selle aasta esimese kuue kuu puhaskasum oli 214 miljonit eurot, mis oli möödunud aasta sama perioodi kasumist 148 miljonit eurot suurem. Ainuüksi intressitulu kasvas mullu sama ajaga võrreldes 150 miljoni võrra, selle kasvu toetasid suurem laenuportfell ning euribori toel kasvanud intressid.

Võrdluseks: panga kogu eelmise aasta kasum oli 224 miljonit eurot.

Panga tulud kasvasid 192 miljoni euro võrra, seda peamiselt suuremate intressitulude toel, mille põhjustasid peamiselt suuremad tulud Euroopa Keskpanga tõstetud intressimäärade tõttu, teatas Swedbank pressiteate vahendusel.

Swedbanki eraklientide laenumahud kasvasid aastaga 5,5 protsenti ja äriklientide omad 4 protsenti. Hoiused kasvasid ühe protsendi võrra. Aasta esimese kuue kuuga väljastas Swedbank eraisikutele uusi laene kogusummas 521 miljonit eurot ja ettevõtetele 800 miljonit eurot.

Klientide suurem kaartide käive ja ettevõtete suurem laenulimiidi kasutus kasvatas puhast teenustasutulu ühe miljoni euro võrra. Väiksemad maksete ning väärtpaberitega seotud tulud vähendasid kaartide positiivset mõju, märgib pank.

Eeldatavad krediidikahjud tänavu esimese kuue kuuga ulatusid –4,5 miljoni euroni; 2022. aasta samal ajal oli vastav näitaja –0,8 miljonit eurot.

"Eesti majandust mõjutavad jätkuvalt suurenev ebakindlus ja kõrgemad elamiskulud, mõnede toodete ja teenuste tarbimisel ollakse ettevaatlikumad. Samas, meie kliendiportfelli pole see veel mõjutama hakanud," ütles Swedbanki juht Olavi Lepp.

Puhastulu finantsinstrumentidelt kasvas 5 miljoni euro võrra, tingituna varade ümberhindluse realiseerimata kasumist varahalduse ning kindlustuse valdkondades, mille positiivset mõju vähendas väiksem tulu valuutakauplemise tehingutest.

Muud tulud kasvasid 36 miljoni euro võrra suurenenud kindlustustulude toel.

Ettevõtte kulud kasvasid 13 miljoni euro võrra. Kulude tõusu peamiste põhjustena toob pank välja suuremad personalikulud ning Swedbanki grupist sisse ostetavate teenuste kulude kasvu. Samuti kasvasid digilahendustega seotud kulud ja investeeringud.

2023. aasta esimeses poolaastas maksis Swedbank AS koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega 29 miljonit eurot tööjõumakse, olles sellega üks Eesti suuremaid tööjõumaksude maksjaid.

LHV poolaasta kasum ületas möödunud aasta kasumit

LHV aasta esimese kuue kuu puhaskasum oli 68,9 miljonit eurot ehk 42 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. Möödunud aastal oli grupi puhaskasum 61,4 miljonit eurot.

Kvartali lõikes olid kasumlikud kõik ärisuunad.

Teises kvartalis kasvasid grupi konsolideeritud tulud esimese kvartaliga võrreldes 10 protsenti 74,9 miljoni euroni. Tuludest 62,9 miljonit eurot moodustasid neto intressitulud ning 12,4 miljonit eurot neto teenustasutulud. Konsolideerimisgrupi tegevuskulud moodustasid II kvartalis 33 miljonit eurot ehk 8 protsenti enam kui esimeses kvartalis.

Juuni lõpus oli grupi konsolideeritud varade maht 6,31 miljardit eurot, kvartaliga suurenes varade maht nelja protsendi ehk 217 miljoni euro võrra, konsolideeritud hoiused kasvasid neli protsenti 5,06 miljardi euroni.

Pank märkis, et suurenenud intressitulu koos krediidiportfelli hea kvaliteediga aitasid kasumlikkuse eesmärki oluliselt edestada.

Esimese poolaasta tõusvate intresside keskkonnas olid panga jaoks fookuses hoiused, nõudmiseni hoiused kasvasid 333 miljoni euro võrra, tähtajalised hoiused 528 miljoni euro võrra.

SEB esimese poolaasta kasum ulatus 113,3 miljonit euroni

SEB Panga esimese poolaasta kasum ulatus 113,3 miljoni euroni, jäädes napilt alla panga kogu möödunud aasta 116 miljoni eurosele kasumile. Võrdluseks teenis pank mullu esimeses poolaastas 49,2 miljonit eurot kasumit.

SEB grupi tegevustulud ulatusid esimesel poolaastal 169,5 miljoni euroni, aasta varem samal perioodil 88,8 miljoni euroni. Panga tegevuskulud ulatusid 37,2 miljoni euroni, mis on 5,5 miljonit eurot enam kui aasta varem.

Panga juhatuse esimehe Allan Pariku sõnul on panga kapitali- ja likviidsusbaas heal tasemel ja stabiilne. Eraisikute säästud ei ole mullusega võrreldes kasvanud, eraisikutel on pangas 2,7 miljardi jagu hoiuseid, millest 77 protsenti seisab tavalisel arvelduskontol.

Ettevõtete finantstervist peab SEB heaks, ettevõtete hoiused kasvasid aastaga 12,8 protsenti. "Uute investeeringute tegemises ollakse samas ettevaatlikud, sest keskkond on jätkuvalt ebaselge. Siiski oleme suutnud ettevõtete laenuportfelli aastaga suurendada 6 protsenti, mis tähendab, et panga investeeringud Eesti ettevõtetesse küündisid poolaasta seisuga pea 2,9 miljardi euroni," märkis Parik.