"Juttu on olnud pangandusmaksust, aga ma ei arva, et see on hea mõte, sest see on selline põlverefleksi lahendus – pankadel on suured kasumid, lähme võtame midagi rahvale tagasi! Aga siin on üks pangaspetsiifiline nüanss, mis teeb selle keeruliseks," rääkis Arakas neljapäeval "Vikerhommikus".

Ta selgitas, et kui pank annab laenu, siis kasutab ta lisaks hoiustajate rahale ka omakapitali. Eesti kapitalil põhinevad pangad aga kasvavad kiiresti ja on kindlasti andnud laene suuremas proportsioonis, kui on nende turuosa.

"See tähendab, et nad on võtnud turgu teistel pankadelt. Ja kui nüüd kehtestada pangandusmaks, siis neil läheb kindlasti oluliselt keerulisemaks omakapitaliga ja ka võlakirjade emiteerimine," tõdes Arakas.

Ta tõi ka näite Leedust, kus pärast pankade lisakasumi maksustamisele langes Šiauliai panga aktsia hind veerandi võrra.

"Me ilmselt ei saa õiguslikult maksustada ka ainult Rootsi päritolu pankasid," lisas ta.

"Kiire mõte maksustada liigkasumeid töötaks Eesti majandusele vastu, kuna Eesti majanduse finantseerimine põhineb suuresti Eesti pankadel, nendel on kapitali juurde vaja," rõhutas ta.

Arakas rääkis ka sellest, et praegu on Eestis on eluasemelaene kokku umbes 10,5 miljardit eurot ning lisaks umbes kaks miljardit autoliisingud ja ka ettevõtetel umbes kümme miljardit laene. Kui arvutada nende kulu neljaprotsendise intressimääraga, siis see teeb umbes 900 miljonit eurot. "See on küll võib-olla liigne lihtsustus, aga kindlasti on lisanduv intressikulu kogu Eesti majandusele vähemalt 700 miljonit eurot rohkem, kui oli aasta tagasi," tõdes ta.

"Aasta tagasi tehti selle rahaga kindlasti midagi ilusat – kes säästis, kes investeeris, kes pani tarbimisse. Nii et see on teinud olukorra kindlasti kitsamaks ja hakkab ettevõtluses tunda andma," ütles Arakas.

Investor tõi ka esile, et intresside tõus ja hinnakasv võib hakata mõjutama inimeste toimetulekut ning juba praegu on näha suuremat huvi üürikorterite vastu, kuna inimesed ei suuda enam kodulaenu eluaseme ostmiseks võtta.

Arakas prognoosis ka, et Euroopa Keskpank võib veel ühe korra intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra tõsta ning pidas võimalikuks, et pangad sattuvad suurema surve alla vähendada väljastatavate laenude marginaale.