Krass märkis, et 10.aprillil jagas EAS ja Kredexi ühendasutus mõne tunniga välja 2023. aastaks planeeritud korterelamute rekonstrueerimistoetuse, jättes sellega tuhanded korteriomanikud, kes valmistusid oma korterelamut toetuse abil renoveerima, pettununa ukse taha.

Krass nimetas kaks põhjust, miks ta usub, taotluste esitamine oli manipuleeritud. "Absoluutselt 100 protsenti kõikidest taotlustest, mis Kredex vastu võttis olid vigased ja ukse taha jäeti need taotlused, mida üritati korrektselt lõpuni täita," sõnas Krass ERR-ile.

"Teine põhjus, miks ma nii arvan, on selles, et valdav osa avaldustest, mis esitati vigaselt on esitatud kahe-kolme isiku poolt, kes esindasid suurt hulka korteriühistuid," lisas ta.

"Ma tean isiklikult kahte inimest, kes esitasid suurusjärgus 20-30 ühistu nimel avalduse. Nad jõudsid seda teha seitsme tunni jooksul, kus see taotlusvoor oli avatud, olukorras, kus taotluse täitmiseks korteriühistu juhtide sõnul läks normaalsetes tingimustes aega võib-olla viis kuni kuus tundi. Aga nemad suutsid kümnetes neid taotlusi esitada," rääkis Krass.

Krass selgitas, et manipulatsioon seisneb selles, et teadlikult jäetakse mingi osa taotlusest täitmata, samas garanteerib ka vigaselt esitatud avaldus toetuse saamise, sest seekord käis taotlemine ajalises järjekorras. Vigast taotlust saab korrastada 30 tööpäeva jooksul.

"Kui sa esitad puudusega taotluse, siis seda ei lükata kõrvale, vaid sa pääsed järjekorda tingimusel, et sa täidad selle puuduse pärast taotluse esitamist," rääkis Krass.

Krass ütles, et kui EAS-i ja KredEx-i ühendasutus probleemi ei tunnista, seisab ees kohtutee.

"Omanike liit on konsulteerinud Soraineni advokaadibürooga ja me analüüsime seda olukorda nende ühistute vaatepunktist, kes jäid ukse taha. Juhul kui me leiame, et riik ei ole nõus tegema selles olukorras parandust, etteulatuvalt esialgu, siis me kindlasti vaidleme seda teemat kohtus," sõnas Krass.

EAS-i ja Kredex-i ühendasutus: ei ole alust arvata, et puudustega projekte esitati teadlikult

EAS-i ja Kredex-i ühendasutuse kommunikatsioonispetsialist Piret Malv ütles ERR-ile, et mõningaste puudustega olid kõik taotlused, ent kuna puudused olid erinevad ja neid oli erinevas mahus, siis ei ole alust arvata, et puudustega projekte esitati teadlikult.

"Rekonstrueerimisprojektid on keerulised ning taotluste puuduste kõrvaldamiseks aja andmine on ka toetuse andmise senine praktika. Nii on see sätestatud ka praeguses toetuse määruses ning see tingimus sai teatavaks ja kehtib võrdselt kõigile," ütles Malv.

"Tänaseks on kõik taotlused korra läbi vaadatud ja info puuduste kohta ühistutele saadetud, aga puuduste kõrvaldamise kontroll ja otsuste vormistamine võtab veel aega. Ehk see alles selgub, kui palju projekte läheb reaalselt toetamiseks ja kui palju liigub kogueelarvesse tagasi põhjusel, et taotluse puudused jäid kõrvaldamata. Kasutamata ja kogueelarvesse tagasi liikunud raha makstakse välja järgmiste voorudega," rääkis Malv.

Malv rõhutas, et taotluste esitamisel olid kõik ühistud võrdses seisus. "Korterelamute rekonstrueerimistoetuse määrus sätestab taotlejale õiguse kõrvaldada puudused 30 tööpäeva jooksul. Kõigil huvilistel oli võrdselt võimalik enne taotlemist tutvuda kõigi toetuse määruses kehtestatud tingimustega, KredExi kodulehel oleva toetuse taotlemise juhendi ning toetuse e-taotlemise süsteemiga."

Ta lisas, et nende taotlejate pettumus, kes seekordses voorus veel taotluse esitamiseni ei jõudnud on mõistetav, kuid 80 miljonit oli ainult ühe vooru eelarve.

"Korterelamute rekonstrueerimistoetuse kogueelarve on lähiaastateks 330 miljonit eurot ning KredExile on oluline, et renoveerimistoetuse otsuse saaksid võimalikult peatselt kõik ühistud, kel renoveerimine plaanis. Kogueelarvet ühekorraga kättesaadavaks teha pole siiski võimalik, sest see tooks kaasa n-ö renoveerimisplahvatuse kitsas ajaaknas, mis omakorda tõstaks kiirelt ehitushindu ja raskendaks pädevate ehitajate leidmist. See pole ühegi ühistu huvides ning seaks potentsiaalselt ohtu ka valmivad renoveerimisprojektid," kommenteeris Malv veel.