Suurima Eestis tegutseva panga Swedbanki selle aasta esimese kuue kuu puhaskasum oli 214 miljonit eurot. Eelmisel aastal oli panga kogu aasta kasum 224 miljonit eurot.

"Aasta tagasi me olime alles negatiivse ja nullintressi keskkonnas, mis tähendab, et raha, mida me hoiustasime keskpangas, selle eest me maksime peale. Praegu me sealtpoolt teenime. Samamoodi meie laenuportfelli pealt me teenime rohkem," selgitas Swedbanki juht Olavi Lepp.

LHV poolaasta kasum ületas terve eelmise aasta kasumit. Kui eelmisel aastal oli LHV puhaskasum kokku 61 miljonit eurot, siis tänavu oli esimese kuue kuu kasum pea 69 miljonit. SEB panga esimese poolaasta kasum oli umbes 113 miljonit, mullu teenis pank terve aastaga 116 miljonit eurot. SEB juhatuse esimees Allan Parik sõnas, et ainult intresside tõus kasumi taga ei ole.

"Kindlasti klientide aktiivsuse kõrval on oluline komponent nii-öelda Euroopa keskpanga rahaturu intressimäärade tõusul. Aga see teiselt poolt tegelikult pakub ka võimaluse nendel klientidel, kellel laenukohustusi pole, võrreldes varasemaga oluliselt rohkem oma säästude pealt teenida," ütles Parik.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse doktor sõnas, et kuigi majandust peab vaatama tervikuna, siis kõige rohkem mõjutas pankade kasumit praegu siiski intresside tõus.

"Hetkel mina vähemalt näen, et olulisem osa on tõesti tulnud euribori või siis üldiselt baasintressimäärade kergitamisest ja see avaldub lihtsalt niivõrd mitmetahuliselt ja ta lõppkokkuvõttes kandubki üle pankade kasumitesse," rääkis Tapver.

Kuigi euribori tõus on inimeste rahakottidele karmilt mõjunud ja sealjuures on pankade kasum kasvanud, sõnas Parik, et pangad on omalt poolt juba inimestele vastu tulnud, näiteks deposiitide intressimäärade tõstmisega.

"Teiselt poolt tegelikult, mida me näeme, kui nüüd vaadata laenu poolt, siis ka seal turul konkurents on kõva ja intressimäärad ja laenumarginaalid on mõnevõrra vähenenud. Meil näiteks A-energiaklassi laenuintress on praegu 1,4 protsenti. Keskmiselt uusmüügi laenuintress on olnud 1,7 protsendi kandis, aga aasta varem oli see ligi kaks protsenti," rääkis Parik.

Tapveri sõnul on pankadel veel võimalusi kasumeid kasvatada.

"Me näeme, et siiski kodulaenu pealt makstava intressi, mis on otseselt seotud euriboriga, ja hoiuse intressi vahe on endiselt piisavalt suur, et pankadel on võimalik sealt mingisugust kasumit teenida," selgitas Tapver.

Suurte kasumite tõttu kõrgemat maksustamist pangad ei pelga, öeldes, et neil on juba eraldi maksusüsteem.

"Tänaseks on pankadel avansiline tulumaksumäär 18 protsenti, mis hakkab küll kehtima alates aastast 2025, aga pangandussektor on ainuke sektor, kes maksab tavapärast ettevõtte tulumaksu. Ükski teine sektor Eestis ei maksa," ütles LHV finantsjuht Meelis Paakspuu.