Euroopa Keskpank kergitab järgmisel nädalal tõenäoliselt taas baasintressimäärasid ja see mõjutab ka eestlaste laenu- ja liisingumakseid.

Kui juulikuine intressitõus on üsna kindel, siis edasise osas on analüütikud eriarvamusel. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et juulikuine 0,25-protsendipunktine intressitõus võib jääda viimaseks. Majandusteadlane Kristjan Liivamägi sõnas, et samasugust tõusu on oodata ka septembris.

"Olukorras, kus Euroopas inflatsioon on üle viie protsendi, Euroopa Keskpanga eesmärk on kaks protsenti, siis minu hinnangul Euroopa Keskpangal väga palju muud midagi üle ei jää, kui tõsta ka septembris baasintressimäärasid," rääkis Liivamägi.

Mertsina sõnul on turgude ootus, et kuue kuu euribori tipp jääb detsembrisse, tõustes umbes 4,2 protsendi juurde.

"Mõistagi, kui on suured laenud, siis iga kõrgem protsendipunkt mõjutab nii ettevõtet kui ka majapidamisi. Aga praegu, vähemalt praeguse seisuga me näeme seda, et euribor küll tõuseb veidi, aga see tõus ei ole enam nii kiire kui varem," ütles Mertsina.

"Olukorras, kus Euroopa Keskpank on tõstnud baasintressimäärasid viimase aastaga nullilt pea nelja protsendi tasemele, siis see olulisem mõju on juba ära olnud. See 0,25 protsenti tõstet või 0,5 protsenti tõstet, mis järgnevatel perioodidel võiks veel ees oodata, selle mõju nominaalselt on pigem tagasihoidlikum," rääkis Liivamägi.

Intresside langemist on majandusekspertide sõnul oodata järgmisel aastal.

"Kui nüüd vaadata võimalikku euribori taset järgmise aasta lõpuks näiteks, siis see jääb ikkagi kolme poole protsendi lähedale. Kui euroala majandus on väga nõrk eesolevatel kuudel ja inflatsioon aeglustub kiiremini, siis ka langetab Euroopa Keskpank kiiremini intressimäärasid," selgitas Mertsina.

Nullintressi ajastu on aga Liivamäe sõnul läbi.

"See oli ajaloolises kontekstis pigem erakorraline, ütleme siis, et anomaalia. Minu hinnangul finantsturgude ja majanduse kontekstis ikkagi on oluline, et rahal oleks hind ja edasivaatavalt minu hinnangul tõenäoliselt intressimäärad püsivad kas kahe või kolme protsendipunkti tasemel pikaajaliselt," rääkis Liivamägi.