Suvise põua tõttu on mari jäänud ka tavapärasest väiksemaks. Tarbija jaoks tähendab see kuni veerandi võrra kõrgemat hinda.

Setomaal Alliku mahetalus kümnel hektaril musti sõstraid kasvatav Alar Allik ütles ERR-ile, et tänavune mustasõstrasaak on nii kehv, et ajab lausa naerma.

"Ise ajab naerma juba, et nii kehv on. Väga headel aastatel on kolm kuni neli tonni hektari kohta, keskmine võiks maheda puhul olla kaks tonni, halbadel aastatel on tonn hektari kohta. Sel aastal saime ühelt viie hektari suuruselt põllult kokku 740 kilogrammi marja," rääkis Allik.

Kehva saagi põhjuseks on Alliku sõnul kevadine külm.

"Õitsemise ajal käis külmalainetus, ta ei käinud veel ainult üks kord vaid mitu päeva järjest, võttis õied ära," rääkis Allik.

Võru vallas Peedo talus 12 hektaril musta sõstart kasvatav Aare Rätsepp tõdes, et tal pole lootust üldse saaki saada. Ta on juba võimaliku kahju, mis ulatub mitmekümne tuhande euroni, ka kokku arvestanud.

"Täpselt nii ongi, et kevadine külm võttis ära enamuse. Hetkel on küsimus, kas ma üldse proovin midagi koristada. Marja on väga vähe ja rea otste peal ainult mõni meeter, ülejäänud põld on täitsa tühi."

Küsimusele, millist kahju see talle kui marjakasvatajale tähendab, vastas Rätsepp: "Praeguste hindande juures raske prognoosida, aga laias laastus mingi 50 000 – 60 000 eurot."

Ka Allik tõdeb, et tänavu tuleb tal kogu marjakasvatusele peale maksta. "Tuleb lihtsalt üle elada ja nii on. Loodetavasti järgmisel aastal on parem," sõnas ta.

Mure olematu saagi pärast on üldine. Oma panuse andis niigi halba seisu ka suvine põud, mistõttu on mari ka väikene.

Tarbija jaoks tähendab praegune seis aga seda, et tuleb arvestada kuni 25 protsenti kõrgemate hindadega. Aga ka sellega, et "hilised ärkajad" ei pruugi marja üldse saadagi, sest seda lihtsalt kõigile ei jagu.

Maikuu öökülmad on tekitanud kahju ka vaarikakasvatajatele.

Setomaal Riitsaare talus toimetav Liisi Lõiv selgitab, et praegu on vaarikahooaeg täies hoos ning juba on näha, et marja on kevadise külma tõttu eelmiste aastatega võrreldes vähem.

"Praegu arvame, et umbes kolmandiku võrra väiksem kui eelmistel aastatel," ütles ta.

Öökülmad kimbutasid aga pigem suurtel pindadel ja avamaal kasvatajaid. Põlvamaal tegutseva Sinikalda talu perenaine Kärol Lõiv ütles, et tema saagi üle ei kurda – ta kasvatab oma aiasaadusi väikesel pinnal ning sai ka seetõttu oma saaki öökülmade vastu kaitsta.

"Meil oli kartulid ja maasikaid ja vaarikad kõik ühe põllu peal ja ümber selle saidki pandud need rullid ja siis nädal aega põletasime heinarulle, nii et terve küla oli seda tossu täis. Tundub, et aitas," selgitas ta.

Kesine saak ja üldine hinnatõus mõjutab ka vaarikate hinda, mis viimase puhul jäi teisipäeval Võru turul kümne ja 12 euro vahele.

"Hinnad on ikkagi üpris krõbedad, aga kuna on väike laps, siis lapsele sooviks pakkuda keset talve midagi head," ütles marjaostja Laura Rohtoja.

"Nad on kallimad muidugi kui on eelnevalt olnud, aga ma teen valiku ja saan hakkama," sõnas ostja Anne Anupõld.