"Kaitseliidu seaduse (KaLS) ja riigivapi seaduse (RVaS) muutmise seaduse eelnõuga lubatakse sarnaselt enesekaitseks soetatud relvaga samuti jahirelva kasutamine Kaitseliidu teenistuskohustuste täitmisel, eesmärgiga soodustada ka jahimeeste liitumist organisatsiooniga," öeldakse eelnõu seletuskirjas.

Muudatusega täpsustatakse ka valves osalemise regulatsiooni, et tagada paindlikum valve erinevatele objektidele. See tähendaks muuhulgas ka kaitseliitlastele volituse andmist elektrišokirelva kasutamiseks. Elektrišokirelva rakendamise volitusega ühtlustatakse Kaitseliidu valveüksuse õigusi teiste jõustruktuuridega, nagu politsei- ja piirivalveamet ning vanglateenistus, kellel on elektrišokirelva kasutamine juba pikemat aega õiguslikult reguleeritud ja ennast tõestanud, seisab seletuskirjas.

Lisaks annaks eelnõu seadusena jõustumisel Kaitseliidu ülema poolt volitatud struktuuriüksuse juhile õiguse anda tegevliikmele isikliku tulirelva soetamise luba; võrdse kohtlemise tagamiseks Kaitseliidus noortetööd tehes antakse õigus lisapuhkuseks kuni kümme kalendripäeva ka toetaja- ja tegevliikmele, kes on seotud noorliikmete õppetegevusega ning Kaitseliit saaks ka õigus kasutada väikese riigivapi kujutist enda dokumentidel ja trükistel.

Eelnõuga lihtsustataks Kaitseliidu liikmete tervisekontrolli ning kandideerimisel arvestatakse näiteks autojuhilubade jaoks tehtud tervisetõendit või relvaloa taotlemiseks nõutavat tõendit. See peaks vähendama Kaitseliidu liikmete terviseseisundi hindamise kulusid.

Eelnõuga tekiks võimalus kontrollida Kaitseliitu tööle kandideerivate või töötavate isikute ning teenuseid osutavate isikute või nende töötajate nõuetele vastavust. See tagab, et Kaitseliidus töötavad isikud ei ohusta riigi julgeolekut ega Kaitseliidu ülesannete täitmist.

Eelnõu jõustumisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määrust nr 151 "Kaitseliidu kodukord" ning seadus võiks jõustuda 2024. aasta 1. jaanuaril.