Kuigi Venemaa president Vladimir Putin teadis võimalikust Wagneri grupeeringu mässust paar päeva enne selle toimumist, ei suutnud Vene president mässu toimumise päeval 24. juunil otsustavalt tegutseda. Ametnike sõnul ei antud 24. juuni jaoks sisuliselt eraldi käsklusi.

Vene julgeolekuteenistused hoiatasid Vladimir Putinit Wagneri mässu plaanide suhtes vähemalt kaks kuni kolm päeva enne selle toimumist, kirjutas luurehinnangutega tutvunud The Washington Post. Venemaa võtmetähtsusega strateegilistes rajatistes, sh Kremlis, suurendati julgeolekumeetmeid. Samuti laiendati Vene presidendi turvameeskonna isikkoosseisu ja jaotati laiali rohkem relvi, kuid need olid ka kõik sisulised ettevalmistavad meetmed enne Wagneri mässu algust.

Ühe Euroopa riigi julgeolekuametnik kinnitas lehele, et Vladimir Putinil oli piisavalt aega otsustamaks mäss enne selle toimumist maha suruda, kui ta oleks selle eestvedajad lasknud arreteerida. Selle asemel oli mässu alguses Vene juhtstruktuurides halvatus ja segadus ning inimesed ei teadnud, kuidas reageerida. Ka CIA peadirektor William Burns ütles eelmisel nädalal avalikult, et Vene relvajõudude juhtkond ja võtmeotsustajad tundusid olevat mässu ajal nagu pea kaotanud (algses sõnastuses: "appeared to be adrift").

Mitme Euroopa julgeolekuametniku sõnul jättis Kremli suutmatus otsuseid teha kohaliku tasandi ametnikud omapäi, kui Wagneri üksused sisenesid Doni-äärse Rostovi linna ja hõivasid sealse Vene vägede juhtimispunkti enne Voroneži ja Moskva peale suundumist. Kuna Vene relvajõud ja julgeolekutöötajad ei saanud Moskvast juhiseid, siis otsustasid mitmeid neist mitte takistada Wagneri üksuseid. Paljud kohaliku tasandi ametnikud ei suutnud uskuda, et Wagneri mäss saaks toimuda ilma Kremli heakskiiduta. See uskumus püsis hoolimata Vladimir Putini avalikust videopöördumisest, mille raames Vene president mõistis mässu hukka.

Ka üks kõrgetasemeline Ukraina julgeolekutöötaja tõi esile, et kohalikud Vene võimud ei saanud Moskvast käsklusi ning see on suurim märk, et olukord Venemaal on ebaterve. Üks teine allikas kinnitas The Washington Postile, et mitmed inimesed Venemaa relvajõudude ja julgeolekuteenistuste juhtkonnast toetasid idee tasandil Prigožini nõuet juhtkonna puhastuseks.

Üks kõrgetasemeline NATO allikas sõnas, et mõned võtmeisikud Moskvas oleksid asunud Jevgeni Prigožinit avalikult toetama, kui ta oleks oma eesmärgid täitnud. Samas tekitas Prigožini mäss muret paljudele inimestele Vene julgeolekustruktuurides, kuna see oleks võinud viia ebastabiilsuseni. Allikad Vene eliidi seas kinnitasid, et Ukraina sõja tekitatud pinged pole lakanud. Seda hoolimata Vladimir Putini katsetest näidata, et ta kontrollib olukorda.