Oluline reedel, 4. augustil kell 21.00:

- Ukraina meredrooni rünnakus Novorossiiski sadamale sai viga Vene dessantlaev;

- Hiina teatas, et osaleb kohtumisel Ukrainas rahuni jõudmiseks;

- Trumpi vabariiklasest konkurent kohtus Kiievis Zelenskiga;

- Ukraina luure: Venemaa võib kasutada sabotaaži Valgevene sõtta tõmbamiseks;

- Tuumaagentuur ei leidnud Žaporizzja jaamast lõhkeaineid;

- Venemaa pommitab Ukrainat gaasivõlgade eest saadud rakettidega;

- Öösel aktiveeriti mitmel pool Krimmis Vene õhutõrje;

- Vene kaitseminister Sergei Šoigu käis armeegrupi Tsentr eesliini juhtimispunktis ning uudistas Vene vägede kätte langenud Rootsi päritolu CV90 lahingumasinat;

- Valge Maja: Venemaa tahab osta Põhja-Korealt suurtükimürske;

- Ukraina alustas USA-ga kõnelusi kahepoolsete julgeolekutagatiste üle;

- Ukraina kasutas Robotõne kandis seni reservis olnud 10. armeekorpust;

- Briti luure: Venemaa võib kasutada Odessa sadamate vastu droone rakettide asemel, et vältida eskalatsiooni;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 640 sõdurit, 19 suurtükisüsteemi ja 15 jalaväe lahingumasinat.

Hiina teatas, et osaleb kohtumisel Ukrainas rahuni jõudmiseks

Hiina saadab Jeddah`s toimuvale rahvusvahelisel kohtumisele, kus otsitakse rahumeelset lahendust Ukrainas toimuvale sõjale, oma Euraasia asjade eriesindaja Li Hui.

"Hiina on valmis töötama koos rahvusvahelise kogukonnaga, et mängida konstruktiivset rolli poliitilise lahenduse leidmisel Ukrainas toimuvale kriisile," teatas Hiina välisministeerium.

Ukraina ja lääne diplomaadid loodavad, et sel nädalavahetusel toimuval kohtumisel lepitakse kokku põhimõtetes, mis saavad tulevikus olema Venemaa sissetungi lõpetavas rahulepingus.

Venemaa kohtumisel ei osale.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et loodab saada toetust oma 10-punktilisele rahulepingu kavandile. Selles kavandis on näiteks nõue tunnustada Ukraina territoriaalset terviklikkust, Vene vägede lahkumine Ukrainast ning Venemaa loobumine okupeeritud aladest.

Hiina pole seni Venemaa sissetungi Ukrainasse hukka mõistnud ning ei osalenud eelmisel samalaadsel kohtumisel Kopenhaagenis.

Ukraina luure: Venemaa võib kasutada sabotaaži Valgevene sõtta tõmbamiseks

Ukraina luureamet SBU teatas, et neile teadaolevalt on Venemaa kavandamas suurt sabotaaži Mozõri naftarafineerimistehases Valgevenes.

Plaani järgi korraldab Vene luuregrupp Mozõris "provokatsiooni" ning seejärel süüdistab Moskva selles Kiievit, et tõmmata Valgevene Ukrainas toimuvasse sõtta.

Venelaste sabotaažirühm koosneb SBU andmetel Vene sõjaväelastest ja eriteenistuste töötajatest, kes saadeti Valgevenesse kui Wagneri palgasõdurid.

SBU teatel on nad kavandatava rünnaku kohta saanud infot mitmest allikast, üks neist oli vangistatud Vene sõdur.

Mozõri naftarafineerimistehas asub 50 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist ja 150 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

Trumpi vabariiklasest konkurent kohtus Kiievis Zelenskiga

USA vabariiklaste üks presidendikandidaate Chris Christie kohtus reedel Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ning kinnitas USA tugevat toetust Ukrainale võitluses Venemaa vastu.

Christie kandideerib vabariiklaste presidendikandidaadiks Donald Trumpi vastu ning on erinevalt Trumpist tugev Ukraina toetaja.

Christie kohtus Zelenskiga presidendipalees, külastas massihauda Butšas ning külastas ka Irpini linna.

"Ma olen selle poolt, et Ukrainat peab rohkem abistama, peab andma olulisemat abi, laiemalt abi," ütles Christie Zelenskile.

Novorossiiski rünnaku teate peale tõusis maailmaturul nisu hind

Peale Vene kaitseministeeriumi teadet droonirünnakust Novorissiiski sadamale tõusis maailmaturul nisu hind, täheldas Bloomberg. Kohalikud võimud sulgesid peale rünnakut ajutiselt sadamas liikluse. Veel paar päeva enne rünnakut oli nisu hind langenud viimase kahe kuu madalaimale tasemele.

Ukraina meredrooni rünnakus Novorossiiski sadamale sai viga Vene sõjalaev

Vene allikad teatasid reedel plahvatustest Novorossiiski sadama kandis. Vene Telegrami kanalites levisid algul väited Ukraina meredroonide rünnaku tõrjumisest, vahendas BBC.

Samas hiljem levis sotsiaalmeedias video, milles on näha kreeni vajunud Vene sõjalaeva Novorossiiski sadamas. Tegu on Projekt 775 laevatüübiga, mida NATO nomenklantuuris tuntakse Ropucha nime all ja mis on mõeldud dessantide läbiviimiseks. Konkreetne dessantlaev kannab nime Olenegorski Gornjak.

Novorossiysk, it appears that a Russian Ropucha-class landing ship may have been damaged in the Ukrainian USV attack. pic.twitter.com/wQt1rHCNTZ

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) August 4, 2023

Peale rünnakut kehtestati Novorossiiski sadamas laevadele liikumiskeeld, mis lõpetati kell 10.39 Moskva aja järgi, vahendas Interfax.

Novorossiisk asub Musta mere idarannikul olles linnulennult Odessast rohkem kui 500 kilomeetri kaugusel. Samas merd mööda oleks see vahemaa märgatavalt pikem, kuna sel juhul tuleks mööduda Krimmi poolsaarest.

Vene kaitseministeeriumi teatel ründas Ukraina sadamat kahe meredrooniga, vahendas Interfax. Krasnodari krai kuberneri Venjamin Kondratjevi väitel ei olnud rünnakus hukkunuid ning sadamala kahju ei saanud.

Plahvatustest levisid mitmed videod ka sotsiaalmeedias.

Ukrainian USVs attacked the Russian port of Novorossiysk this morning. pic.twitter.com/0uY25dn9kl

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) August 4, 2023

Novorossiiski sadamat rünnati meredroonidega ka 18. novembril. Novorossiiski sadam on üks põhilisi Vene Musta mere laevastiku sadamaid.

Allikas Ukraina julgeolekuteenistuses SBU kinnitas Ukrainska Pravdale, et rünnaku Novorossiiski sadamale korraldas SBU koostöös Ukraina mereväega. Nii ukrainakeelses sotsiaalmeedias kui ka Ukrainska Pravdas jagati droonirünnaku videot drooni vaatevinklist. Video lõppeb kui droon jõudis Vene sõjalaevani.

СБУ провела спецоперацію в бухті Новоросійська - пошкоджений великий десантний корабель "Оленегорский горняк". Відео надане джерелами УП pic.twitter.com/raQavQp1qU

— Українська правда ✌️ (@ukrpravda_news) August 4, 2023

Venemaa pommitab Ukrainat gaasivõlgade eest saadud rakettidega

Venemaa tulistab Ukrainat tiibrakettidega H-55, mille Kiiev andis Moskvale  tarbitud Vene gaasi eest võla tasumiseks 1999. aastal Venemaa valitsusega sõlmitud kokkuleppe alusel.

Väljaande Shemõ ajakirjanikud said kätte lepingu teksti ja üleantud rakettide numbrite nimekirja ning võrdlesid neid Vene väe Ukraina vastu kasutatud H-55-e numbritega. Nad leidsid nimekirjast vähemalt kümmekond raketti, mille Venemaa Ukraina linnade pihta tulistas: osa neist tulistasid alla Ukraina õhutõrjejõud, osa tabas elumaju.

Valerõi Pustovoitenko Ukraina ja Vladimir Putini Venemaa valitsuse 1999. aastal Jaltas sõlmitud kokkuleppe kohaselt andis Kiiev Moskvale üle kaheksa raskepommitajat Tu-160 ja kolm Tu-95MS, samuti  575 tiibraketti H-55, mille eest Venemaa kirjutas maha Ukraina  275 miljoni grivna suuruse võla Vene gaasi eest.

1999. aastal Moskvale üle antud nimekirjas on kolm raketti, mille Ukraina õhutõrje tulistas alla 2023. aasta jaanuaris, mais ja aprillis Kiievis ja selle oblasti piirkonnas.

Üks neist rakettidest tabas 2022. aasta lõpus Ukraina pealinna kortermaja, tappes naise; teine Kiievi oblastis maja, vigastades last.

Tuumaagentuur ei leidnud Žaporizzja jaamast lõhkeaineid

ÜRO tuumaagentuurile IAEA anti viimaks luba inspekteerida Vene vägede poolt okupeeritud Žaporizzja tuumajaama, kontrolli käigus ei leitud jaamast lõhkeaineid, teatas IAEA reedel.

"IAEA eksperdid ei leidnud miine ega lõhkeaineid kahe reaktorihoone katustelt ega turbiiniruumist," märgiti avalduses.

IAEA taotles inspekteerimiseks luba juba kuu aega tagasi. Ukraina on süüdistanud Venemaad Žaporizzja tuumajaamas sabotaaži ettevalmistamises.

Öösel aktiveeriti mitmel pool Krimmis Vene õhutõrje

Krimmi poolsaare idaosas Feodosias oli öösel kuulda plahvatusi, kirjutas BBC kohalikele Telegrami kanalitele tuginedes. Õhutõrje aktiveerimisest mitmel pool Krimmis teatas ka okupatsiooniadministratsiooni kuuluv Oleg Krjuškov, vahendas Ukrainska Pravda.

Vene kaitseministeerium teatas hiljem, et rünnakus osales 13 Ukraina drooni, millest 10 tulistati alla ja kolm toodi taevast alla elektroonilise sõjapidamise vahenditega.

Vene kaitseminister käis armeegrupi Tsentr eesliini juhtimispunktis

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu käis kaitseministeeriumi teatel armeegrupi Tsentr eesliini juhtimispunktis, vahendas Vene riiklik uudisteagentuur TASS. Sergei Šoigu uudistas ka Vene vägede kätte langenud Rootsi päritolu CV90 lahingumasinat.

Valge Maja: Venemaa tahab osta Põhja-Korealt suurtükimürske

USA rahvusliku julgeoleku nõukogu koordinaatori John Kirby sõnul näitab USA luureinfo, et Venemaa soovib laiendada sõjalist koostööd Põhja-Koreaga ning osta korealastelt suurtükimürske, vahendas Ukrinform.

Ukraina alustas USA-ga kõnelusi kahepoolsete julgeolekutagatiste üle

Neljapäeval algasid kõnelused Ukraina ja USA kahepoolsete julgeolekutagatiste üle. Ukraina delegatsiooni juhib presidendi kantselei ülem Andri Jermak. Kõnelused põhinevad G7 grupi liikmete juuli keskel tehtud deklaratsioonil.

Venemaa kasutab Ukraina ründamisel kunagisi Ukraina tiibrakette

Vene väed on Ukraina ründamisel kasutanud Kh-55 tiibrakette, mille Ukraina peale iseseisvumist Venemaale oli andnud, selgus Radio Svoboda Shemi juurdlusest. Rakettide päritolu oli võimalik tuvastada nende peal kirjas olevate numbrite abil. Ukraina andis 1999. aastal need raketid Venemaale ja vastutasuks tühistas Venemaa Ukraina gaasimaksete võlad.

Ukraina kasutas Robotõne kandis seni reservis olnud 10. armeekorpust

Ukraina kaitsejõud rakendasid lõunarindel Robotõne kandis seni reservis olnud 10. armeekorpuse üksuseid, kes liiguvad edasi tankide ja soomukitega. Seni pidasid lahingud põhiliselt Ukraina 9. armeekorpuse üksused.

Ukraina väed ei ole veel Vene vägede põhiliste kaitseliinideni lõunarindel jõudnud, kirjutas The Washington Post. Ukraina sõdurid on seni oma vastupealetungis lõunarindel liikunud ulatuslike miiniväljade ja teiste tõkete tõttu edasi eelkõige jala väikeste üksustega.

Mitme allika sõnul võib just Robotõne olla kõige sobilikum koht Vene kaitseliinide läbimurdeks. Ukraina väed asuvad seal veidi enam kui kahe kilomeetri kaugusel Vene vägede põhilisest kaitseliinist. Sõjandusanalüütik Rob Lee ütles The Washington Postile, et pole veel selge, kas Vene väed on kaotanud piisavalt sõdureid, mis võiks luua tingimused Ukraina läbimurdeks.

Ukraina väed on alates suvise vastupealetungi algusest edenenud lõunarindest enam Bahmutis ning see võib analüütikute hinnangul olla tingitud asjaolust, et Vene vägedel oli seal vähem aega kaitserajatiste ehitamiseks.

Briti luure: Venemaa võib kasutada Odessa sadamate vastu droone rakettide asemel, et vältida eskalatsiooni

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hommikuse rindeülevaate kohaselt on võimalik, et Venemaa on rünnanud Doonau jõe ääres asuvaid Ukraina sadamarajatisi sihipäraselt droonide, mitte tiibrakettidega. Brittide hinnangul võib Venemaa uskuda, et droonid hoiavad paremini riskide eskaleerimise ära kui rakettidega ründamine.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 04 August 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/9rNuLubGUD pic.twitter.com/cVa2gHz74G

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 4, 2023

Kuna rünnakud toimusid vaid 200 meetri kaugusel Rumeenia piirist, siis on näha sellest Venemaa riskiisu kasv.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 640 sõdurit ja 19 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 248490 (võrdlus eelmise päevaga + 640);

- tankid 4228 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 8249 (+15);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 311 (+0);

- suurtükisüsteemid 4911 (+19);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 700 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 466 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 4104 (+27);

- tiibraketid 1347 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7392 (+20);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 724 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.