Sõja 268. päev: Ukraina: pea pool riigi elektrisüsteemist on rivist väljas
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaa rünnakute tõttu jäi 10 miljonit inimest ilma elektrita. Ukraina peaminister Denis Šmõhali sõnul on pea pool Ukraina elektrisüsteemist rivist väljas. Zelenski sõnul on kõige suuremad probleemid Kiievi, Odessa ja Sumõ piirkondades. Vene rünnakute tõttu hukkus Zaporižžja oblastis 10 ja Harkivis üks inimene.
Oluline 18. novembril kell 20.43:
- Ukraina hakkab tootma relvastust koos kuue NATO riigiga;
- Šmõhal: pea pool Ukraina elektrisüsteemist on rivist väljas;
- Tšehhi välisminister: Lääs ei peaks dikteerima Ukrainale rahutingimusi;
- Macron: Hiina võime survestada Venemaad on väga kasulik;
- Vene rünnakute tõttu hukkus Zaporižžja oblastis 10 ja Harkivis üks;
- Zelenski: Vene rünnakute tõttu jäi 10 miljonit inimest ilma elektrita;
- Varssavi: puuduvad märgid, et Poola tegeleb otsese ohuga;
- IAEA nõudis taas, et Venemaa lahkuks Ukraina tuumarajatistest;
- USA kindral Mark Milley vestles oma Ukraina kolleegiga;
- Austraalia miljardär lubas Ukraina ülesehitamiseks 740 miljonit;
- ISW: Venemaa mobiliseeritud sõdurite võitlusvaim on väga väike ja see tekitab peavalu Moskvale;
- Briti luure: Venemaa valmistub uuteks Ukraina pealetungideks.
Ukraina hakkab tootma relvastust koos kuue NATO riigiga
Ukraina riiklik ettevõtte Ukroboronprom hakkab kuue erineva NATO riigiga ühiselt relvastust ja laskemoona tootma, teatas Ukrainska Pravda.
Relvastust hakatakse tootma koos Poola, Tšehhi, Prantsuse, Taani ja teiste riikide ettevõtetega.
Ühiselt on kavas hakata tootma nii laskemoona, soomukeid kui ka mitmikraketiheitjaid ning arendada välja ühiselt mitmeid kõrgtehnoloogilisi relvi.
Selleks on kavas kasutada nii olemasolevaid rajatisi kui ka uusi ohututes kohtades rajatisi.
Kõnekal kombel ei maini Ukroboronprom kahte Ukraina partnerriiki.
Mash: Ukraina meredroonid tabasid reedel Novorossiski sadamat
Vene uudisteportaal Mash teatas reedel, 18. novembril, et öösel toimus plahvatus Novorossiski sadamas.
Hommikul hinnati, et plahvatuse kahjud olid minimaalsed. Kohapealt leiti meredrooni jäänused, mis tundusid olevat samasugused millega rünnati Venemaa Musta mere laevastikku Sevastopolis oktoobri lõpus.
Novorossiiski sadam on oluline mereväe baas Vene Musta mere laevastikule, mis asub Ukraina sadamalinnast Odessast 675 kilomeetri kaugusel, tõi välja portaal Naval News.
Seni on arvatud, et Novorossiisk jääb Ukraina rünnakute laskeulatuses välja. Seal paiknev sadam on naftaterminali ligidal, mis on samuti oluline sihtmärk.
Novorossiiskis paiknevad ka mitmed Vene Kilo klassi allveelaevad, mis viidi sinna septembris Sevastopoli sadamast.
Seda kas tegu oli Ukraina rünnakuga ei saa sõltumatult kinnitada ega ümber lükata.
Šmõhal: pea pool Ukraina elektrisüsteemist on rivist väljas
Ukraina peaminister Denõs Šmõhal teatas reedel, et pea pool Ukraina elektrisüsteemist on Vene rünnakute tõttu rivist väljas, vahendas Ukrinform.
Peaminister Šmõhali sõnul vajab Ukraina oma Euroopa partnerite abi elektriühenduste taastamiseks – vaja on nii tehnikat kui ka rahalist tuge.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeva õhtul, et Ukrainas on elektrita jäänud 10 miljonit inimest.
Tšehhi välisminister: Lääs ei peaks dikteerima Ukrainale rahutingimusi
Tšehhi välisminister Jan Lipavsky ütles Briti lehele The Guardian, et "ukrainlased on teinud selge valiku ning nad ei taha olla osa Moskva impeeriumist".
Lipavsky kinnitas, et lääneriigid ei tohiks dikteerida Ukrainale rahutingimusi olukorras, kus Ukraina võitleb enda ellujäämise pärast. Ministri sõnul on Ukrainal mõistlik nõuda 2014. aasta eelsete piiride taastamist.
Tšehhi on praegu Euroopa Liidu eesistujariik. Lipavsky lubas, et Euroopa Liit valmistab ette oma üheksandat sanktsioonide paketti Venemaa vastu.
Macron: Hiina võime survestada Venemaad on väga kasulik
Prantsuse president Emmanuel Macron kinnitas hiljuti, et Hiina võime survestada Venemaad on osutunud väga kasulikuks, vahendab Financial Times.
Macron kohtus Hiina liidri Xi Jinpingiga G20 tippkohtumise raames Balis, kus G20 mõistis Venemaa sõja Ukrainas hukka.
Xi juhtimisel on Hiina keeldnud süüdistama tekkinud sõjas Venemaad ning Hiina on võtnud omaks ka Vene jutupunkti, mille kohaselt on NATO laienemine ohustanud Venemaa julgeolekut.
Hiina samas on väljendanud muret tuumarelvadega ähvardamise pärast ning riik pole tunnistanud Ukraina territooriumi annekteerimisi, sh Krimmi 2014. aastal.
Macroni sõnul saab Xi meenutada Putinile, et tuumarelvi ei tohi kasutada ning rahvusvahelisele õigusele tasub tähelepanu pöörata.
Prantsuse president rõhutas Financial Timesile, et G20 üleskutse rahule on sõnum rahvusvaheliselt üldsuselt, kuid ka Hiinalt, kes on koos Venemaaga üks G20 liige.
Macron lootis, et ukrainlased naasevad läbirääkimistelaua taha ning rahvusvaheline üldsus on kõnelustesse kaasatud.
Borrell: Ukrainasse saabub rahu ainult Vene vägede lahkudes
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kinnitas neljapäeval Reutersile, et rahu Ukrainas peab eelkõige tagama Venemaa viies oma väed riigist välja.
"Ma kardan, et Venemaa pole valmis taanduma ning kuniks Vene väed Ukrainast ei lahku ei ole rahu võimalik," kinnitas Borrell Reutersile Usbekistanis Samarkandis.
Borrell kinnitas, et agressor on see pool, kes peab püsiva rahu tagamiseks oma väed välja viima.
Vene rünnakute tõttu hukkus Zaporižžja oblastis 10 ja Harkivis üks inimene
Venemaa raketirünnakus Zaporižžja oblasti Vilnianski linnale hukkus neljapäeval 10 inimest, sh kaks last. Ukraina võimude sõnul päästetööd veel käivad.
Harkivi oblastis hukkus Vene rünnaku tõttu viimase ööpäeva jooksul üks inimene Bahmuti linnas ning sai viga kaheksa.
Vene väed tulistasid neljapäeval Ukraina pihta 18 tiibraketti.
Öösel tulistati Zaporižžja oblasti pihta S-300 õhutõrjerakett. Rünnakus hukkunuid ei olnud.
Samuti tulistati öösel Nikopoli, vahendas The Kyiv Independent.
Kuleba: Ukraina eksperdid on Poolas Przewodów's
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teatas reedel, et Ukraina eksperdid on Przewodów' raketitragöödia toimumise asukohas. Kuleba tänas poolakaid ligipääsu eest.
Ukrainian experts are already working at the site of the tragedy in Przewodów caused by Russian missile terror against Ukraine. I am grateful to the Polish side for granting them access. We will continue our cooperation in an open and constructive manner, as closest friends do.
— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) November 18, 2022
Zelenski: Vene rünnakute tõttu jäi 10 miljonit inimest elektrita
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaa rünnakute tõttu jäi 10 miljonit inimest ilma elektrita. Zelenski sõnul on kõige suuremad probleemid Kiievi, Odessa ja Sumõ piirkondades.
"Praegu on enam kui 10 miljonit ukrainlast ilma elektrita. Enamik elektrikatkestustest on Vinnõtsja, Odessa, Sumõ ja Kiievi piirkondades," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul sai Dnipros Vene raketilöökide tõttu haavata kümneid inimesi, Zaporižžjas hukkus vähemalt seitse inimest, vahendas CNN.
"Kordame ikka ja jälle oma partneritele, et ainult Ukraina õhuruumi kaitsmine päästab nii Ukrainat kui ka Euroopat Vene agressiooni eskalatsioonist ja julgustab Venemaad sõda lõpetama," ütles Zelenski.
Varssavi: puuduvad märgid, et Poolale oleks otsest ohtu
Poola valitsuse pressiesindaja Pjotr Müller ütles neljapäeval, et riigil puuduvad viited selle kohta, et Poolale oleks otsest ohtu. Teisipäeval kukkus Poola territooriumile rakett, mille tagajärjel hukkus kaks inimest.
"Ekspertide kogutud materjalide põhjal oli selle sündmuse põhjuseks Ukraina kaitsetegevus Venemaa rünnaku vastu. Puuduvad ilmingud, et meil on tegemist otsese ohuga meie riigile," ütles Müller.
"Hetkel teame, et 15. novembril viis Venemaa Ukraina territooriumil läbi ulatusliku raketirünnaku, kus Ukraina õhujõud pidid kasutama kaitsvaid meetmeid," lisas Müller.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas neljapäeval Bloombergi ärifoorumil, et Ukraina ekspertidel lubatakse osaleda Poola territooriumile langenud raketiintsidendi uurimisel.
IAEA nõudis taas, et Venemaa lahkuks Ukraina tuumarajatistest
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) võttis vastu uue resolutsiooni, milles kutsutakse Moskvat üles lahkuma Ukraina tuumrajatistest. Tegemist oli juba kolmanda sellise resolutsiooniga, vahendas The Kyiv Independent.
IAEA kutsus Venemaad viivitamatult taanduma Lõuna-Ukrainas asuvast Zaporižžja tuumaelektrijaamast.
14. novembril teatas IAEA juht Rafael Grossi, et agentuur saadab missioonid kolme Ukraina töötavasse tuumaelektrijaama.
USA kindral Mark Milley vestles oma Ukraina kolleegiga
USA staabiülemate komitee esimees Mark Milley vestles Ukraina relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõiga, vahendas CNN.
"Nad arutasid Venemaa sissetungi Ukrainasse ning vahetasid seisukohti ja hinnanguid. Esimees kinnitas vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele teviklikkusele," ütles Milley pressiesindaja Dave Butler.
Paavst Franciscuse sõnul on Vatikan valmis vahendama rahu sõlmimist
Paavst Franciscus kordas reedel, et Vatikan on valmis tegema kõik võimaliku, et vahendada ja lõpetada konflikt Venemaa ja Ukraina vahel, vahendas Reuters.
Austraalia miljardär lubas Ukraina ülesehitamiseks 740 miljonit
Austraalia kaevandussektoris rikkaks saanud Andrew Forrest lubas Ukraina ülesehitamiseks peale sõda 740 miljonit dollarit. Forrest usub, et peale sõda saab Ukrainast kindlasti Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus.
Miljardäri algatatud fondi Ukraine Green Growth Initiative abil loodetakse koguda Ukraina ülesehitamiseks minimaalselt 25 miljardit dollarit, vahendas Fortune.
Forrest külastas juunis Ukrainat, kus ta kohtus ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, vahendas The Guardian.
ISW: Venemaa mobiliseeritud sõdurite võitlusvaim on väga väike ja see tekitab peavalu Moskvale
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas oma viimases hinnangus, et Novosibirski oblastist pärit mobiliseeritud sõdurid kirjutasid aruandeid, mille kohaselt nad ei saanud piisavalt väljaõpet ja keelduvad seetõttu rindele minemast. See kinnitab Ukraina sõjaväe sarnaseid teateid, et Venemaa mobiliseeritud võitlejad väldivad rindele minemist.
Briti luure: Venemaa valmistub uuteks Ukraina pealetungideks
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma regulaarses luureülevaates välja, et Vene väed on enamus Ukraina rindejoonel asunud valmistama ette kaitsesüsteeme ja reorganiseerima selleks vägesid.
Vene üksused on näiteks rajanud Krimmi uued kaevikusüsteemid nagu ka Siverski-Donetsi jõele Donetski ja Luhanski oblastite vahel.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 18 November 2022
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 18, 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/TPUEazgQjx
#StandWithUkraine pic.twitter.com/7aRaQ58jIO
Mõned uued kaitseliinid asuvad praegusest rindejoonest kuni 60 kilomeetri kaugusel tagalas. See viitab Vene sõjaplaneerijate uskumusele, et on oodata veel Ukraina vastupealetunge.
Brittide hinnangul paigutab Vene väejuhatus tõenäoliselt osa Hersonist Dnipro läänekaldalt evakueeritud üksusi Bahmuti ja Donetski lähistele, et tugevdada sealseid pealetunge Ukraina positsioonide vastu.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 350 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 83460 (võrdlus eelmise päevaga +350);
- tankid 2871 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5808 (+4);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1865 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1536 (+5);
- tiibraketid 480 (+6);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4366 (+4);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 160 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Karl Kivil, Allan Aksiim
Allikas: CNN/The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda