Eesti päästjate jaoks on elektriautode süttimised olnud esmakordsed, ütles Frantsuzov. "Valmis me olime, situatsioonide lahendamist vaadates on need läinud üsna hästi," lisas ta.

Väiksemaid või suuremaid tavaliste sõidukite põlenguid on Eestis üle päeva.

Viimati Viimsis põlema süttinud elektriauto oli klassikaline juhtum, akust põlema läinud, märkis Frantsuzov. "Praegu on see auto jätkuvalt kustutusvannis, hoiame teda stabiilsena," ütles ta.

Elektriauto põlengu või avarii puhul on pääste poolel küsimus taktikatest ja uutest vahenditest.

"Oleme valmistunud, oleme suhelnud naaberriikidega," rääkis Frantsuzov. "Oleme hankinud sõiduki kustutustekid esmaseks reageerimiseks. Neid on ka laadimispunktide juures. Teine asi on veekindel konteiner, kus hoida akupanka stabiilsena, kui ta ei allu jahutamisele."

Põhipõhjus suurte akupankade süttimisel näib päästja sõnul olevat see, et laadimisprotsessile ei jää jahtumisvõimalust.

"Juba tõukeratta aku süttimisel, näiteks toas laadides, on tegu väga kiire põlenguga. Liitiumioonaku läheb sekunditega põlema, tekib väga palju suitsu. Tuleb kohe väljuda ja kutsuda abi," märkis Frantsuzov. Selliseid tulekahjusid ei ole samas palju.

Frantsuzov ütles, et näiteks elektriratta laadimisel tuleb vaadata ega aku pole mehaaniliselt vigastatud või niiske.

Eelmisel nädalal sai häirekeskus teate, et Viimsi vallas hakkas üks elektriauto suitsema. Kui päästjad kohale jõudsid, plahvatas sõiduki juhiistme all olev aku, mis süütas omakorda salongi.

Ohutuse tagamiseks ning akude lõplikuks kustutamiseks tõmbasid päästjad Jaguari ettevaatlikult konteinerisse ja uputasid vette. Tegu on rahvusvaheliselt levinud praktikaga elektrisõidukite kustutamiseks.