Tööandjatel on üha vähem isu ja võimalust palka tõsta, töövõtjatel on järjest vähem kihku senise palgaga jätkata, nii kinnitavad värsked uuringud. Hiljutine majandusstatistika aga näitab endiselt tõsist langust majanduses ja ekspordi märkimisväärset vähenemist, seda eelkõige töötlevas tööstuses.

Töötajate palgaootuse ja ettevõtjate soovi vahel palka tõsta on suured käärid ning paljuski on inimeste palgaootus seotud eelmisel kümnendil toimunud kiire palgakasvuga, mis oli märkimisväärne kogu maailmas, ütles Koppel.

"Kui mõtleme 2010–2020, siis reaalpalk Eestis kasvas maailmas vist kõige kiiremini. Inimestel on see selgelt meeles ja ootus, et palgakasv oleks kiire, on seni olemas. /.../ Kui mõtleme kääride peale, siis pajud ettevõtjad ei näe võimalust palka tõsta, eriti töötlev tööstus, eksport, mis seotud Skandinaavia kinnisvaraga, neil on käibed märkimisväärselt kukkunud," lausus Koppel.

Koppel tõi välja, et töötlevas tööstuses on eksport langenud mõne aastaga 15 protsenti, mööblitööstuses eraldi veel poole rohkem.

"Me ju saame aru, kui intressimäärad on madalad, ostavad kõik kinnisvara, sinna on vaja mööblit. /.../ Nõudlus on olnud hea, aga nii pea, kui raha on kallis, siis läheb kinnisvaraga nii, nagu läheb, ja nõudlus väheneb," lausus ta.

Koppel lisas, et praegu pole tunnet, et Eesti peamistel ekspordipartneritel hakkaks nõudlus kasvama, see tähendab Eesti tootjatele vähem tellimusi ja tõenäoliselt palkade tõstmisest loobumist.

"Intressitõus, mis on olnud kiire, on majandust korralikult jahutanud. Ja seda meie ekspordipartnerite juures. Optimistlik tunne, et elame veel, on pigem seotud suvega, sügisel on meeleolu teine ja mitmeski kohas vaadatakse, et nüüd tuleb midagi ette võtta, peame hakkama koomale tõmbama," rääkis Koppel.

Tema sõnul ei tasu siiski olla ülemäära pessimistlik, sest Eestis on suudetud kriiside ajal majandust siiski ümber profileerida. "Ma ei ole ka praegu lootusetu, vaatamata olukorrale mõnes ekspordisektoris," ütles Koppel.

Samas ei tasu loota, et kaupmeestelt tulevad signaalid, et toiduainete hinnad lähevad alla, tähendaks, et hinnad jõuavad mitme aasta tagusele tasemele, märkis ta.

"Kui mõelda inflatsioonifestivalile, siis märkimisväärset tagasiminekut küll tulla ei tohiks. Kui vaatame globaalset pilti, siis kui oleks energiahindadega hästi, aga ei ole. Saudid tahavad raha teenida, Euroopas on gaasi hind väga volatiilne ja energiahinnad kipuvad kajastuma toiduhinnas," lausus Koppel.

Sügisele mõeldes märkis Koppel, et peamine asi, mida jälgida, on tööturg.

"Jälgides tööandjate signaale, siis Ilmselt tööpuudus võiks hakata veidike üles minema. Mis on positiivne, et see tööpuuduse tase on ikkagi on suhteliselt madal. See olukord ei ole mingil moel traagiline hetkel. Kui mõelda üldisele tööjõupuudusele, siis tööhõive tase võiks enam-vähem säilida tasemel, mis on peaaegu hea," ütles ta.