Kuigi reeksport püsib mullusel tasemel, on pihta saanud just Eestis toodetud kaupade eksport. Langus on kestnud juba pikalt, nii et jooksevhindades on Eesti eksport kukkunud umbes kahe aasta, püsivhindades aga enam kui viie aasta tagusele tasemele. Peamiselt on pihta saanud töötlev tööstus.

"Välisnõudluse piduriks ühest küljest on see, et Hiina majandus on nõrk. Hiina majandus mõjutab väga tugevalt Saksamaa majandust. Saksamaa majandus mõjutab teisi riike. /.../ Meie hinnangul nõudlus väheneb üha rohkem. Ja see tähendab, et ekspordi lähiaja väljavaade ei ole hea," rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Mööblitootja Wermo teatel on turgudel nende müük vähenenud 20-30 protsenti, kuid see on mööblitööstuses suvekuudel tavapärane.

"Võib-olla on nõksa madalam, kui oli enne Covidit. Aga üldiselt tarbimine on igal pool Euroopas maas, olgu see siis mööbel või ka muud asjad. Raha kulutatakse ikka reisimisele ja muudele asjadele," rääkis ettevõtte turundusdirektor Peeter Kuum.

"See asi sai alguse täpselt aasta tagasi, kui kerkisid meeletult energiahinnad. /.../ Meil on Eestis kõige kõrgem inflatsioon Euroopa riikidest ja kõige suurem majanduslangus. Need kaks asja kokku annavadki selle olukorra, kus me täna oleme," sõnas mööblitootjate liidu juht Enn Veskimägi.

Ta nentis, et kõige raskem ongi praegu just kodumööblitootjatel.

Mure tugevalt vähenenud ekspordiga ei puuduta aga üksnes mööblitööstust.

"On see mööblitööstus, on see majaehitus, on see metallitööstus, kõigil on ikka samad mured. Põhiprobleem on tööjõu struktuurne puudujääk aastast aastasse, vahet ei ole, kui palju meil on tööd või mittetööd, aga töökäsi, spetsialiste ikka napib," selgitas Kuum.

Enne kutseõppereformi Kuum olukorrale lahendust ei näe.

Majandusminister Tiit Riisalo peab olukorda aga paratamatuseks, mis kaasneb majanduse ümberstruktureerimisega.

"Mõnes mõttes on paratamatu, et kui me tahame selles arenevas maailmas, kus meil on soov panna järjest rohkem rõhku kõrge lisandväärtusega teadusmahukale tootmisele, siis nii lihtsalt juhtub," rääkis Riisalo.

"Selline see turumajanduse paratamatus on, jah," vastas Riisalo "Aktuaalse kaamera" küsimusele, kas ta mööblitootjatel soovitab siis teha midagi muud.

Mööblitootjatele jääb ministri jutt arusaamatuks.

"Puitmööblit tehakse männipuidust, see on kõige kõrgema lisandväärtusega toode ju, mida toota. Võtame puu metsast ja teeme lõpptoote, mis antakse lõpptarbijale ja läheb kasutusse, kestab võib-olla 20-30 aastat," kommenteeris Kuum.

"Puidu kõige kõrgem lisandväärtus on tegelikult mööbel. Aga ei ole mööbel mingisugusel moel saanud ka mingisugust tuge, samal ajal kui ahju aetavale puidule makstakse toetusi," sõnas Veskimägi.

Riisalo soovitab ka teistel ettevõtjatel küsida EAS-i ja Kredexi ühendasutusest toetusi. Ning kellele tööd ei jagu, töötukassa toel ümber õppida.