Oluline 14. augustil kell 21.50:

- Saksamaa plaanib Ukrainale viie miljardi eest igal-aastast sõjalist abi;

- USA teatas uuest 200 miljoni dollarilisest abipaketist;

- Ukraina luure: Venemaa valmistub uueks mobilisatsioonilaineks;

- Maljar: Ukraina vabastas Bahmuti suunal 3,5 ruutkilomeetrit;

- Rumeenia kavatseb lähiajal kahekordistada Ukraina viljaeksporti läbi oma sadamate, tõstes nende töötlemismahu nelja miljoni tonnini kuus.

- Raketirusud tekitasid Odessas põlenguid;

- WSJ: lääneriigid valmistuvad uueks Ukraina pealetungiks 2024. aastal;

- ISW: Ukraina väed edenesid kahel rindelõigul - Robotõne ja Urožaine kandis;

- Zelenski: ükski Vene kuritegu ei jää vastuseta;

- Ukraina koolide õppekavadesse lisatakse järgmisel õppeaastal kursus, milles õpetatakse lastele, kuidas hoiduda miinidest;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 530 sõdurit, 8 tanki ja 27 suurtükisüsteemi.

Saksamaa plaanib anda Ukrainale igal aastal viie miljardi eest sõjalist abi

Saksa valitsus on kavandanud Ukrainale kuni 2027. aastani iga-aastaseks sõjaliseks toetuseks viis miljardit eurot, vahendas portaal Unian esmaspäeval rahandusminister Christian Lindneri sõnu.

Valitsuse otsuse peab heaks kiitma Bundestag.

Ukraina ja Saksamaa koostöömemorandumi, mis avardab tulevikus Ukraina eelarve abistamise võimalusi, allkirjastas koos Lindneriga tema Ukraina kolleeg Serhi Martšenko.

Dokumendi kohaselt osutab Saksamaa Ukrainale konsultatiivtuge mitmes valdkonnas – muu hulgas tollipoliitika, finantsturgude järelevalve, riiklike investeeringute haldamise ja riigiettevõtete erastamise alal.

Saksa rahandusminister märkis, et tema riik toetab Ukrainat nii palju kui vaja.

Ta märkis, et Saksamaal on juba välja töötatud Ukraina toetamise programm aastani 2027, mis näeb ette iga-aastast mitmekülgset toetust, sealhulgas sõjalist abi viie miljardi euro ulatuses.

USA teatas uuest 200 miljoni dollarilisest abipaketist

USA välisminister Antony Blinken teatas uuest julgeoleku abipaketist Ukrainale.

Paketi maht on 200 miljonit dollarit ja see sisaldab õhutõrje laskemoona, laskemoona suurtükiväele, soomukitõrje võimeid ning täiendavat varustust miinitõrjeks.

"Venemaa alustas seda sõda ja võiks lõpetada selle igal ajal, tõmmates oma väed Ukrainast välja ja lõpetades julmad rünnakud. Kuni ta seda teeb, seni USA ja meie liitlased ja partnerid seisavad ühiselt Ukrainaga nii kaua kui vaja," ütles Blinken esmaspäeval.

Ukraina luure: Venemaa valmistub uueks mobilisatsioonilaineks

Venemaa kavatseb taastada oma väe lahingu- ja ründevõime ning sellest tulenevalt teatab Vene relvajõudude juhtkond oma kavatsusest luua rea uusi sõjalisi formeeringuid: dessantpolke, diviise, mehhaniseeritud brigaade, vahendas esmaspäeval portaal Unian.

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse pressiesindaja Vadõm Skibitskõi sõnul on olemas tõendid Venemaa kavatsuse kohta viia läbi uus mobilisatsioonilaine.

"Meie hinnangul kavatseb Kreml mobiliseerida Ukraina sõtta mitusada tuhat inimest. Et viia ellu plaan juba okupeeritu säilitamiseks ja jätkata sõjalist survet meie riigile, vajab Venemaa mitte ainult mobilisatsiooni, vaid ka aega sõdurite väljaõpetamiseks ja varustamiseks," ütles Skibitskõi.

Luurepeavalitsuse esindaja märkis, et massimobilisatsioon on Putini režiimi jaoks ebapopulaarne otsus, kuid muud väljapääsu ei ole. Ta lisas, et Kreml "on valmistunud selleks juba ammu".

"Agressorriik on võtnud juba vastu mitu seadust ja määrust, mis karmistavad karistusi sõjaväeteenistusse ilmumata jätmise ja mobilisatsioonist hoidumise eest. Ühtlasi tõsteti Venemaal kutsealuste vanust, sõtta kutsumine ise toimub nüüd elektrooniliselt," ütles Skibitskõi.

Ta meenutas, et venelastele, kes pole ei sooritanud sõjakuritegusid ega soovi Ukraina-vastases sõjas osaleda, tagatakse kaitse vabatahtliku alistumise projekti "Tahan elada" raames.

Saksa rahandusminister Lindner on Kiievis

Saksamaa rahandusminister Christian Lindner saabus Kiievisse kõnelustele, vahendas Tagesschau. Lindner on ka Saksa majandusliberaalse FDP erakonna juht. Nõnda nagu ka teised prominentsed lääneriikide poliitikud saabus Saksa minister Kiievisse rongiga.

Lindner rõhutas, et Ukrainas kaitstakse läänelikke väärtuseid ning Euroopalikku rahul ja vabadusel põhinevat süsteemi. Lindneri sõnul ei tohi Ukraina seda sõda kaotada.

Wir stehen an der Seite der #Ukraine, Schulter an Schulter, sagt Minister @c_lindner zu Beginn seines Besuchs in #Kiew. Werden heute auch den Blick in die Zukunft richten. Wollen ganz konkret besprechen, wie das Bundesfinanzministerium die ukrainische Seite unterstützen kann. pic.twitter.com/LetK2WAHKH

— Bundesministerium der Finanzen (@BMF_Bund) August 14, 2023

Saksamaa rahandusminister lubas Vene invasiooni aastapäeval 24. veebruaril, et Saksamaa toetab Ukrainat poliitiliselt, sõjaliselt ja rahaliselt kuniks Ukraina võdab selle sõja. Samuti on sakslased lubanud toetada Ukraina ülesehitamist peale sõda.

Maljar: Ukraina vabastas Bahmuti suunal 3,5 ruutkilomeetrit

Ukraina asekaitseministri Hanna Maljari teatel saavutasid Ukraina väed edu mõningast edu Urožaines ja Staromajorskest kagus ning vabastasid eelmise nädala käigus 3,5 ruutkilomeetrit Bahmuti rindelõigul. Vene väed püüdsid samas taastada oma kaotatud positsioone Kliššivkas, Andrijivkas ja Kurdjumivkas.

Lisaks teatas Hanna Maljar, et Ukraina väed lõpetasid edukalt Dnipro vasakkaldal oma ülesanded. Samas ei selgitanud Maljar, et mida ta selle all mõtles.

Rumeenia kavatseb kahekordistada Ukraina viljatransiiti läbi oma sadamate

Rumeenia kavatseb lähiajal kahekordistada Ukraina viljaeksporti läbi oma sadamate, tõstes nende töötlemismahu nelja miljoni tonnini kuus.

Rumeenia transpordi- ja taristuminister Sorin Grindeanu teatas alternatiivsete transpordikoridoride loomise otsusest pärast läbirääkimisi USA, Euroopa Liidu, Moldova ja Ukraina esindajatega, vahendas sealne uudisteväljaanne Agerpres.

"Me leppisime kokku Ukraina vilja eksportimises lähtuvalt äsjastest rünnakutest Ukraina sadamatele Renile ja Izmailile. Kohtumiselt rõhutasime Rumeenia raud- ja maanteede ning veetranspordi võimaluste tähtsust Ukraina ekspordi ja impordi jätkuvuse seisukohalt," ütles Rumeenia minister.

Ta lisas, et Doonau jõest lähtuv Sulina kanal on sellise veetranspordi jaoks ainus reaalne võimalus ning seepärast on oluline suurendada selle läbilaskvust.

"See oli äärmiselt hea ja viljakas kohtumine, mis lubab meil rakendatavate meetmete abil suurendada Ukraina viljatransiidi mahtu läbi Rumeenia. Nii suudame ellu viia oma eesmärgi tõsta transiidi maht ligi nelja miljoni tonnini praeguselt kahelt miljonilt tonnilt kuus," rõhutas Grindeanu.

Ukraina on üks maailma suurimaid teraviljaeksportijaid. Venemaa on pärast seda, kui ta keeldus pikendamast ÜRO ja Türgi vahendatud aasta tagasi sõlmitud viljalepet, mis tagas toiduaineid vedavate laevade ohutu läbipääsu Mustal merel, rünnanud Ukraina põllumajandus- ja sadamataristut, sealhulgas ka sisemaal asuvaid Doonau sadamaid Reni ja Izmaili.

Enne Venemaa väljumist viljaleppest saatis Ukraina oma Doonau sadamate kaudu maailmaturule umbes veerandi oma teraviljaekspordist. Vili laaditi neis praamidele, veeti allajõge ja mööda Rumeenia rannikut selle Musta mere sadamasse Constantasse ning seal laaditi edasi Aasiasse ja Aafrikasse suunduvatele kaubalaevadele.

Grindeanu ütles ajakirjanikele, et palgates rohkem töötajaid, et hõlbustada laevade läbipääsu Doonau Sulina kanalisse, ja viies lõpule infrastruktuuriprojektid, millest paljud on EL-i rahastatud.

Ukraina: hävitas 15 Odessat rünnanud Vene drooni ja kaheksa Kalibr raketti

Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna teatel hävitas Ukraina õhutõrje öösel 15 Odessat rünnanud drooni ja kaheka Kalibr raketti. Ukraina väitel tulistasid nad alla kõik Odessat rünnanud õhusihtmärgid.

Raketirusud tekitasid Odessas põlenguid

Esmaspäeva öösel tulistas Ukraina õhutõrje alla Odessat rünnanud raketid. Allakukkunud raketirusud tekitasid mitmel pool põlenguid ja kolm inimest sai viga, teatas Odessas oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleg Kiper.

Three attack waves on Odesa overnight: Russia launched 8 Kalibr missiles and 15 drones. All successfully downed by Ukrainian Air Defense. Falling debris resulted in citywide damage, including a major supermarket catching fire. pic.twitter.com/cK4jipSYHt

— Maria Avdeeva (@maria_avdv) August 14, 2023

Varem sel ööl hoiatas Ukraina õhuvägi, et Odessat ootab ees raketirünnak ning enne seda hoiatati droonirünnaku eest.

WSJ: lääneriigid valmistuvad uueks Ukraina pealetungiks 2024. aastal

Sõjastrateegid ja poliitikud lääneriigid on juba mõtlemas võimalikust Ukraina vastupealetungiks 2024. aasta kevadel, kirjutas The Wall Street Journal.

Prantsusmaa on nüüdseks õpetanud välja 6000 Ukraina sõdurit

Prantsuse kaitseminister Sebastien Lecornu ütles intervjuus Var Matinile, et Prantsusmaa on augustiks õpetanud ühes Poolaga välja juba 6000 Ukraina sõdurit.

Lecornu sõnul on Ukrainal oma vastupealetungiks vaja uut põlvkonda sõdureid. Samuti kinnitas kaitseminister, et Prantsusmaa saadab Ukrainale iga kuu ka 155mm kaliibriga suurtükimürske.

Briti luure: lahingud Dnipro suudme saartel ja jõe idakaldal jätkuvad

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hommikuses sõjaülevaates nenditakse, et Vene ja Ukraina üksused võitlevad veel Dnipro jõe suudme saarte üle. Lisaks sellele on Ukraina väed rajanud väiksemaid sillapäid või korraldanud äkkrünnakuid Dnipro vasakkaldale.

Need mõlemad tegevused tekitavad dilemma Vene väejuhatusele, et kas tugevdada vägede kohalolu Dnipro kaldal või saata oma väed Ukraina vastupealetungi peatama Ukraina idaosas.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 14 August 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/twLeEY8nlU

#StandWithUkraine pic.twitter.com/S1IWDHzYaq

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 14, 2023

ISW: Ukraina väed edenesid kahel rindelõigul

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) kohaselt edenesid Ukraina väed vähemalt kahel rindelõigul – Donetski oblasti lääneosas ja Zaporižžja oblasti idaosas ning samuti ka Zaporižžja oblasti lääneosas.

ISW toetus oma hinnangus Ukraina peastaabi teatele, mille kohaselt saavutasid Ukraina väed osalist edu Robotõne kandis (Zaporižžja oblasti lääneosas ja paikneb 13 kilomeetrit Orihhivist lõuna pool). Samuti väitsid mitmed Vene allikad 12. augustil, et Vene väed taandusid Urožainest, kuid seda hakati kohe eitama 13. augustil. Seega hindas mõttekoda, et Vene väed võivad olla veel selle asula lõunaosas.

2/ Robotyne area: pic.twitter.com/MkIkv0pXPe

— ISW (@TheStudyofWar) August 14, 2023

Zelenski: ükski Vene kuritegu ei jää vastuseta

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lubas oma õhtuses videopöördumises Ukraina vastust igale Vene vägede korraldatud terroriaktile. Iga hävitatud okupant, põletatud Vene sõjatehnika, põlengud peakontorites ja ladudes ja elegantne suits Kertši väina sillal ning palju enamat tõetab, et Venemaa kuritööd ei jää vastuseta.

Enne Ukraina vastusammude loetlemist märkis Ukraina president oma pöördumises ära hiljutised Venemaa rünnakutes hukkunud tsiviilisikud Hersoni oblastis.

Ukraina koolides hakatakse õpetama miiniohutust

Ukraina koolide õppekavadesse lisatakse järgmisel õppeaastal kursus, milles õpetatakse lastele, kuidas hoiduda miinidest.

Ukraina haridus- ja teadusministeeriumi teatel lisatakse miiniohutuse moodul koolikursuse "Tervis, ohutus ja heaolu" kohustuslikuks täienduseks.

"Ukraina on praeguseks üks kõige enam mineeritud riike: ligikaudu 30 protsenti selle territooriumist on potentsiaalselt ohtlik plahvatusohtlike esemete tõttu. ÜRO inimõiguste seiremissioon Ukrainas hindas, et miinid ja muud plahvatusohtlikud esemed on alates sõja algusest vigastanud või tapnud vähemalt sada last," seisis ministeeriumi pressiteates.

Samas märgitakse, et sellega seoses koostab ministeerium koostöös ÜRO Lastefondiga (UNICEF) miiniohutuse õppekava, et iga koolilaps teaks, kuidas miinidega kokkupuutumisel oma elu ja tervist säästa.

Lisaks on õpetajatele kättesaadav veebipõhine kursus miiniohutuse õpetamisest erinevas vanuses lastele.

Märgitakse, et õpetajatele on juba olemas sellekohane detailne juhend, samuti põhi- ja keskkoolidele kohandatud miiniohutuse tundide esitlused.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 530 sõdurit, 8 tanki ja 27 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:    

- elavjõud umbes 254380 (võrdlus eelmise päevaga + 530);

- tankid 4306 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 8354 (+19);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 313 (+0);

- suurtükisüsteemid 5099 (+27);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 714 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 479 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 4213 (+9);

- tiibraketid 1379 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7562 (+19);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 766 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.