Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja seaduslikkuse hinnangu andmiseks korraldatud audit tuvastas kliinikumi tegevuses 9,3 miljoni euro eest nõuetekohast hankemenetluseta tehinguid kolmes valdkonnas - ostutehinguid kontserniväliste ettevõtjatega ning soetusi kliinikumi tütarettevõtjate ja teiste tervishoiuteenuste osutajatega.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens ütles rahvusringhäälingu raadiouudistele antud kirjalikus kommentaaris, et riigihangete nõuetekohane korraldamine on kliinikumis prioriteediks, kuid tõepoolest pole kliinikum kõiki mittevastavusi eelmise aasta jooksul suutnud kolmel põhjusel kõrvaldada.

Esiteks on kasutusel olev laoprogramm kliinikumis piiratud võimalustega, mis teeb omakorda hankemenetluseks vajaliku info kogumise keeruliseks, selgitas Perens.

Teiseks, pole monopoolses seisundis ettevõtjad, näiteks organite transporti pakkuvad transpordifirmad valmis riigihankemenetluses osalema ega end lepinguga siduma. Juhul, kui seesugused ettevõtted hankel siiski osalevad, pakuvad nad aga hinda, mida kliinikum ei saa maksta, ütles Perens.

Kolmanda põhjusena nimetas Perens riigi poolt rahastavate tervishoiuteenuse osutajate omavahelise koostöö – probleem seisneb selles, et riigi rahastatud haiglate vaheline tervishoiuteenuse osutamine kuulub samuti riigihanke regulatsioonide alla. Samal ajal on haiglatevahelised tervishoiuteenuse müügihinnad välja arvutatud tervisekassa ja erialaseltside koostöös ning need on fikseeritud tervisekassa hinnakirjas.

Näiteks elundisiirdamist tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumis ja sellega seoses on kliinikumil täita ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest tulenevaid siirdamiskeskuse kohustused. Vastav rahastus liigub tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus hinnastatud teenuste põhiselt kliinikumile, kes tasub doonororganite käitlemisega seotud kulud teistele haiglatele. Kuna summad on suured, tuleks ka siinkohal vastavalt riigihangete seadusele läbi viia riigihankeid. Paraku võib nii tekkida aga olukord, kus riigihanke korraldamine muutub pigem vormiliseks, mitte riigihangete seadusest tuleneva eesmärgi sisuliseks saavutamiseks, selgitas Perens.

Perensi sõnul tasuks küsida, kas siis, kui haiglad teevad omavahel teenuste ostutehinguid, ei piisa tervisekassa hinnakirjast ning võiks loobuda riigihangete läbiviimisest? Samas on haiglatevahelised tehingud olulised, sest võimaldavad patsientidel saada tervishoiuteenuseid elukoha lähedal, lisas ta.

Riigikontroll on eelmisel kuul kliinikumi mittevastavate tehingutega seoses saatnud märgukirja ka sotsiaalministeeeriumile. Loo eetrisse minemise ajaks polnud sotsiaalministeerium suutnud kommentaari rahvusringhäälingule anda.

Perensi sõnul on oluline märkida, et kõikide kaupade ja teenuste ostmine on tehtud eesmärgipäraselt ravitöö läbiviimiseks. Praeguseks on eelmise aasta puudustest suur osa juba kõrvaldatud ning nõuetekohased hanked läbi viidud või on need parasjagu käimas, ütles ta.