Eesti sõjamuuseumi töötajad tegid neljapäeval väljakaevamisi Järva-Madisel, reedel oli sarnane töö käsil Amblas.

"Meie ülesanne on ebasobivates kohtades olevad ühishaudu teisaldada. Aga Amblas jäi meile nõukogudeaegse monumendi taldmik, vundament ette. Seda lahti harutama hakates üsna alguses tuli üks bareljeefi detail. Mille peale sai kopajuhilt küsitud, et kus teil siin vabadussõja monument on," rääkis Eesti sõjamuuseumi arheoloog Arnold Unt.

Kuid Ambla kalmistul, kus kõrgub vabadussamba 1990. aastal loodud koopia, sai kõik selgeks – Anton Starkopfi originaal on leitud. Ambla koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe, kes oli samba taastamise eestvedaja, ütles, et koopia sai üsna originaalilähedane.

"Meil olid Jakob Bockmanni klaasnegatiivid olemas ja säilinud, Allan Murdmaa tegi joonised, Anton Starkopfi pojapoeg Hannes Starkopf tegi meile ingli kuju ja reljeefid, vennad Saiad tegid tekstid. Nii et on ligilähedane. Aga originaal on kuidagi väga soe ja suure armastusega tehtud. Jah, seal on vahe sees," lausus Linnasmäe.

Ambla seltsi liikmed tahavad ajaloolist leidu eksponeerida kohaliku rahva rajatud kogukonnapargis.

"Meil ei ole vaja seda sammast taastada, küll aga me taastame selle tükkide loo. Sest see tükkide lugu on iseenesest juba väga huvitav," ütles Ambla seltsi juhatuse liige Kai Kanarik.

Ausamba kunagisest asukohast matmispaigani on peaaegu kilomeeter. Kuid miks oli vaja rasked kivitükid nii kaugele vedada? Juhtum on erakordne ka arheoloog Arnold Undi jaoks.

"Kindlasti ei ole Järvamaal kivipuudust. Aga selles konkreetses kohas oli niimoodi otsustatud eestlaste monumenti veel alandada," lausus Unt.