Muinsuskaitseamet on algatanud Tallinna linnakindlustuste kultuurimälestiseks olemise muutmise ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise avalikud menetlused, millele ootas arvamusi ja ettepanekuid huvitatud osapooltelt. Oma kommentaarid esitas ka rahvusooper Estonia, kes on eelnõu osas äärmiselt kriitiline, kuna leiab, et seadusemuudatus keelaks lõplikult Estonia juurdeehituse Pärnu maantee ja praeguse teatri vahelisele haljasalale, mida teater on aastaid soovinud.

Eelnõu punkte, mis sedastavad, et väärtuslikud haljasalad ja puiesteed ning muu linnahaljastus säilitatakse, ja sinna uute ehitiste rajamine pole lubatud, näeb Estonia nimel kirja kirjutanud peadirektor Ott Maaten suure ja põhimõttelise muudatusena. "See on selgesõnaline haljasaladele ehitamise keeld, mis välistab rahvusooperi praegusele hoonele juurdeehituse," lausus Maaten.

Maaten lisas ka, et eelnõus seletuskirjas puudub selgitus nii suurele ja põhimõttelisele muudatusele. "Nii olulist muudatust – selgesõnalist [ehitamise] keeldu - tuleks põhjendada. Asuda seisukohale, et varem on nõuded olnud leebed ja seetõttu on tehtud otsuseid, mida täna enam ei tehtaks, ei ole usutav, sest alles äsja on tehtud otsus (avalikes huvides, taotlejaks ja planeerijaks Tallinna linn) Reaalkooli võimla juurdeehituseks kinnistul, mis on
ajalooliselt olnud hoonestamata," kirjutas Maaten.

"Arvame, et siinkohal vajaks ennekõike selgitamist, kas Tammsaare
pargi viimane rahvusooperi hoone tagune rekonstruktsioon on ajalooline haljastus või mitte. Kui mitte, siis ei ole see säilitatav ja ei saa olla ka väärtuslik," kutsus Maaten üles täiendavatele ajaloolistele uuringutele.

Ühtlasi tegi teater muinsuskaitseametile ettepaneku eelnõu koostamine lõpetada, sest see on vastuolus riigikogu otsusega, mis sätestas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise.

Purga: kompromissiks tuleks kaaluda ka ümberehitust

Estoniale vastanud kultuuriminister kinnitas tugevalt rahvusooperi juurdeehituse olulisust ning selle valmimise jätkuvat vajalikkust.

Samas märkis Purga, et riigikogu on oma otsuses nimetanud praeguse hoone juurdeehitust, kuid ei ole kindlaks määranud, millisel kujul see realiseeruma peaks. "Kinnistu paiknemine nii muinsus- kui ka looduskaitseliste piirangutega alal ja linnaruumiliselt olulises asukohas teeb lahenduse leidmise kindlasti keeruliseks. Parim lahendus eeldab seega kõigilt osapooltelt kompromisse Ehitusseadustik võimaldab hoonet laiendada alla-, peale- ja külge ehitamise teel. Kõik need variandid tuleb läbi kaaluda ja leida parim lahendus," kirjutas Purga.

Purga ei välista, et teater tuleb ümber ehitada.

"Et selgitada välja, millised on ehitismälestisena kaitse all oleva Estonia teatri ümberehitamise võimalused, tuleks taotleda muinsuskaitse eritingimused. Selle käigus selgitatakse välja hoone väärtuslikud osad, mis tuleb säilitada, ja vähemväärtuslikud kihistused, mis on kompromissi saavutamiseks võimalik ümber ehitada," lausus ta.

Varem on sarnast seisukohta väljendanud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kes ütles juulis, et kuna Estonia teatrihoone ja Pärnu maantee vahelisel ala kehtivad erinevad regulatsioonid, siis nende tõttu ei ole sinna võimalik suuremahulist juurdeehitust rajada. Kõlvart soovitas Estonia teatrimaja probleemide lahendamiseks majasisest ümberehitust.