SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Eesti majanduse väljavaade viimastel kuudel halvenenud, maailmamajanduses on olukord samal ajal aga just paranenud.

"Positiivsemaid noote võib ennekõike kuulda maailmamajanduse majakaks peetavast Ameerika Ühendriikidest, kus oodatud majanduslangus näib sel korral ära jäävat," märkis Nestor. USA inflatsioon on intressitõusude tõttu aeglustunud ning majandus aeglaselt kasvab.

SEB värske majandusprognoosi kohaselt suureneb Ühendriikide sisemajanduse koguprodukt tänavu kahe protsendi võrra, ent järgmisel aastal piirdub kasv vaid 0,9 protsendiga.

Euroala majandust ootab SEB prognoosi järgi paaril järgneval kvartalil eest stagnatsioon ning tõsisemate raskustega on seisab silmitsi euroala suurim majandus Saksamaa. Tänavu ootab SEB euroala majanduskasvuks 0,6 protsenti, tuleval aastal 0,8 protsenti.

"See-eest saavutavad kõrgemad intressimäärad lõpuks oodatud mõju ja aasta keskmiseks inflatsiooniks kujuneb järgmisel aastal kõigest 1 protsenti. See võimaldab Euroopa keskpangal suunda muuta ja hakata intressimäärasid alandama," märkis Nestor.

Eesti jaoks on suureks väljakutseks peamiste kaubanduspartnerite majanduste madalseis. SEB uuendatud majandusprognoosi kohaselt kahaneb Soome SKP tänavu 0,3 protsenti ja erilise kasvu taastumisest ei saa rääkida ka järgmisel aastal. Veelgi nõrgemalt esineb tänavu Eesti suuruselt teise ekspordipartneri Rootsi majandus, mis langeb 1,2 protsenti ja jääb samale tasemele ka 2024. aastal.

Nestori sõnul on kõiki negatiivseid tegureid arvesse võttes läinud Eestil siiani isegi hästi. "Kuigi reaalne sisemajanduse kogutoodang on kahanenud juba neli kvartalit järjest, siis on see olnud pea nähtamatu, kuna seda on varjanud kiire nominaalsissetulekute kasv. Nüüd, kus inflatsioon on selgelt aeglustumas, hakkab majanduse tegelik seis ühiskonnas aga aina paremini silma paistma."

Eesti majanduse suurimaks probleemiks on Nestori hinnangul kujunenud järsk nõudluse langus töötleva tööstuse toodangu järele. "Et suuresti on see seotud Põhjamaade praeguse majanduskonjunktuuriga, mis ei parane ka järgmisel aastal, siis ootavad ennekõike puidu-, majaehitus- ja mööblitööstust ees suuremad ümberkorraldused. Eesti ekspordi jaoks tähendab see aga seda, et endiste mahtudeni jõutakse alles 2025. aastal."

Ekspordi ja tootmismahtude langus toob endaga kaasa ka töötuse suurenemise, kuna Eestis on olnud ka pidev tööjõupuudus, saab töötuse kasv olema lühiajaline. SEB hinnangul kujuneb keskmiseks töötuse määraks tänavu 6,5 protsenti ning tuleval aastal tõuseb see 6,9 protsendini.

SEB ootab Eesti tänavuseks majanduslanguseks 1,8 protsenti, tuleval aastal majanduskasvuks 1,5 protsenti ning majanduse tavapärase rütmi taastumist ootab pank 2025. aastal.

Rahandusministeerium prognoosis möödunud nädalal avaldatud prognoosis Eesti käesoleva aasta majanduslanguseks kaks protsenti, tuleval aastal ootab aga 2,7-protsendilist majanduskasvu.