LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul on Eesti majanduse olukord stabiilselt viletsavõitu.

"Sellest 2,9 protsendist tuleb aru saada nii, et see on kogu majandus. Kui vaatame reaalmajandust, tööstust ja teisi tootvaid majandusharusid, siis seal oli langus neli protsenti. Väikene olukorra paranemine SKT mõttes tuli valitsussektorist, sest seal lisandväärtus suurenes ja mõjutas kogu SKT suurust," ütles Vitsur.

Vitsuri sõnul on peamine põhjus jätkuvalt suur inflatsioon, mis võtab ära 5–6 protsenti SKP reaalväärtusest. "Kui teda ei oleks, siis oleksime plussis omadega."

Teine põhjus on kogu Euroopa ja ka ülejäänud maailma majanduse stressiseisund. Nõudlus turgudel on väike ja tootjatel ei ole oma toodangut kuhugi müüa, ütles Vitsur.

Vitsur märkis, et inimestel on küll rohkem raha käes, kuid inflatsioon sööb selle ära. "Rahaliselt inimesed kulutavad rohkem, osta saavad nad selle eest vähem. Kuid õnneks on hinnatõus aeglustunud ja see vahe, mis oli möödunud aastal, oli palju suurem kui sellel aastal."

Keskpanga ja suuremate pankade prognoosi kohaselt peaks majanduse olukord hakkama paranema järgmisel aastal. Vitsur nentis, et igale langusele järgneb tõus, see aga tähendab mõnda aega august välja ronimist, et jõuda selle tasemeni, kus Eesti oli enne majanduslangust.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul teises kvartalis majanduses midagi rõõmustavat ei toimunud. "Eesti eksport, töötleva tööstuse toodang olid tugevas languses. Eratarbimine läbi jaekaubanduse on vähenenud. Ega see pilt ausalt öeldes üheski majanduse sektoris väga hea ei paistnud."

Nestor märkis, et inflatsiooni aeglustudes hakkabi majanduslangus paremini välja paistma.

"Eesti SKP püsihindades mõõdetuna on langenud eelmise aasta teisest poolest saadik, aga varem on seda aidanud mõnevõrra peita see, et tegelikult nominaalhindades ehk tavalistes eurodes mõõdetuna on kõik väga kiiresti inflatsiooni tõttu kasvanud, sealhulgas ettevõtete kasumid, inimeste sissetulekud, kuigi see raha ostab palju vähem kaupa kui aasta tagasi," ütles ta.

SEB prognoos on majandusprognoosidest kõige pessimistlikum, pakkudes tuleva aasta majanduskasvuks vaid 1,5 protsenti, nentis Nestor.

"Kui vaadata Eesti praegust majandusseisu, mul on väga keeruline näha seda kohta, kust järgmisel aastal oodata hoogsa kasvu aastat. Peamiselt on juurpõhjus töötlev tööstus, Eesti eksport, Eesti peamised kaubanduspartnerid Rootsi ja Soome, järgmisel aastal seal ei ole oodata mingisugust nõudluse paranemist. Ennekõike sealne ehitus- ja kinnisvaraturg saab olema hullemas seisus, kui sellel aastal oli," sõnas analüütik.

Rootsi ja Soome turu äralangemine mõjub ka Eesti suurematele tööstusharudele ning kasvatab ka töötuse määra, kandudes üle ka teistesse majandussektoritesse.

Nestori hinnangul palgakasv tuleval aastal jätkub, seda väiksemal määral kui viimastel aastatel, kuid siiski jäädes üle kuue protsendi. "Järgmise aasta palgakasv vähemalt meie ennustuste pinnalt peaks olema suurem kui inflatsioon ehk inimeste ostujõud vähemalt läbi selle võiks paraneda."