Statistikaameti andmetel eksportis Eesti juulis kaupu 1,3 miljardi ja imporditi 1,6 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades kokku 26 protsenti ja import 20 protsenti.

Kaubavahetuse puudujääk juulis oli 385 miljonit eurot, mis on 42 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et nii kaupade ekspordi kui ka impordi vähenemise suur mõjutaja tänavu juulis oli 2022. aasta kõrgem võrdlusbaas, mil nii elekter kui ka muud kaubad olid tavapärasest kallimad.

Aastaga vähenesid juulis ekspordihinnad kolm protsenti ja impordihinnad ligi viis protsenti, kuid Eesti päritolu kaupade eksport vähenes aastaga koguni 29 protsenti ning reeksport 22 protsenti.

"Eksport langes 2021. aasta tasemele ning kaubavahetuse puudujääk on selle aasta suurim, seega on ekspordi vähenemine märgatav. Oluliselt vähenes kaubavahetus just Euroopa Liidu väliste riikidega – eksport 42 protsenti ja import 54 protsenti," lisas Leppmets.

Juulis eksportis Eesti kaupadest enim elektriseadmeid (14 protsenti Eesti koguekspordist), transpordivahendeid (12 protsenti), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11 protsenti) ning puitu ja puittooteid (11 protsenti). Kõige enam ehk 341 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete eksport. Järgnesid elektriseadmete, mitmesuguste tööstustoodete ning mehaaniliste masinate väljaveo vähenemine vastavalt 38 miljoni, 19 miljoni ja 18 miljoni euro võrra. Kõige rohkem ehk 40 miljoni euro võrra kasvas transpordivahendite eksport Eestist.

Ekspordipartneritest oli Eesti jaoks juulis esimesel kohal Soome (15 protsenti Eesti koguekspordist), teisel Läti (14 protsenti) ja kolmandal Leedu (üheksa protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, sealhulgas staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sealhulgas elektrienergiat, ning Leetu transpordivahendeid, sealhulgas sõiduautosid.

Enim vähenes kaupade eksport Eestist Lätti, Ameerika Ühendriikidesse ning Kreekasse. Enim kasvas kaupade eksport Türki, kuhu viidi mullusest enam metalli ja metalltooteid, sealhulgas raua ja terase jääke.

Kaupadest importis Eesti juulis enim transpordivahendeid (15 protsenti Eesti koguimpordist), elektriseadmeid (12 protsenti), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti) ning mineraalseid tooteid (12 protsenti).

Kõige enam ehk 249 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete import Eestisse. Järgnesid metalli ja metalltoodete, puidu ja puittoodete ning mehaaniliste masinate impordi vähenemine vastavalt 89 miljoni, 40 miljoni ja 39 miljoni euro võrra. Enim ehk 53 miljoni euro võrra kasvas transpordivahendite import Eestisse.

Eesti peamine impordipartner juulis oli Soome (15 protsenti Eesti koguimpordist), järgnesid Saksamaa (11 protsenti), Läti (10 protsenti) ja Leedu (10 protsenti). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, sealhulgas elektrienergiat, Saksamaalt transpordivahendeid, sealhulgas sõiduautosid, Lätist mineraalseid tooteid, sealhulgas maagaasi, ning Leedust mineraalseid tooteid ehk naftaõlisid.

Kõige enam vähenes kaupade import Venemaalt, Soomest ja Leedust, kust toodi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt toodi vähem erinevaid mineraalseid ja naftaõlisid, Soomest elektrienergiat ning Leedust naftaõlisid. Enim kasvas kaupade import Hollandist, kust toodi mullusest enam optika-, mõõte- ja täppisinstrumente.

Pankade analüütikud: langus oli ootamatult suur ja see on väga halb märk tulevikuks

"Eesti väliskaubanduse langust juulis oli oodata, kuid langus oli ootamatult suur ja see on väga halb märk tulevikuks," ütles ekspordi kukkumist kommenteerides Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. "Pigem on tegemist halva trendi jätkumisega kui ühekordse halva kuuga."

"Üksikud kuud teinekord võivad olla erakordselt halvad ja taastumine toimub järgmises kuus. Paraku sel korral paistab, et koos teiste näitajatega on kokkuvõttes olukord pigem täbar ning isegi kui osaliselt kaubandus augustis võiks ka uuesti kasvada, siis trend halvenemise suunas on näha nii laiapõhjaliselt, et kiiret paranemist aasta lõpus näha ei ole," märkis Uusküla.

Eesti päritolu kaupade ekspordi rekordtase oli 2022. aasta märtsis, sealt alates on eksport langenud lausa 43 protsenti.

"Ekspordi langust on näha töötleva tööstuse väga nõrgas käekäigus," ütles Uusküla. "Eesti töötleva tööstuse tootmismahud ületavalt napilt koroonaperioodi kõige hullemaid kuid ning on tagasi aastas 2018, olles tipust all pea 20 protsenti."

"Kuna hõive on jätkuvalt kõrge, siis on töötlevast tööstuse palju inimesi, kes on alakasutatud, nende hulk võib olla 40 000. Alakasutus tähendab aga seda, et tulu jääb teenimata ja Eesti majanduse kasvupotentsiaal on väike," lisas ökonomist. "Meie suur hinnakasv on jõudmas palgakasvu ning see teeb väikese kasumimarginaaliga eksportööride elu väga keeruliseks tulevikus."

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et kui jätta välja koroonakriis, siis on Eesti tööstusettevõtete ootused kaupade väljaveo kohta langenud 2009. aasta majanduskriisi kõige madalamale tasemele. "Tööstusettevõtete kindlustunde langus jätkub ja ligi kolmveerandi ettevõtete jaoks pidurdab vähene nõudlus nende äritegevust. Samuti on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime välisturul oluliselt halvenenud ja see on langenud vähemalt viimase 20 aasta madalaimale tasemele," lisas ta.

Kuigi välisnõudluse paranemist veel lähiajal näha ei ole, tuleks Mertsina sõnul arvestada, et konkurentsivõime tugev halvenemine võib hakata pidurdama eksportivate ettevõtete ja kogu majanduse taastumist, kui nõudlus paranema hakkab.

"Nõrk nõudlus ja üha halvem olukord ekspordisektoris ning ennekõike kaupade ekspordis ei mõjuta vaid eksportivaid ettevõtteid, vaid nendega seotud väärtusahela kaudu majandust laiemalt," ütles Mertsina.