Eesti ühe tuntuma allikauurija Gustav Vilbaste lapselaps Kristel Vilbaste ütles, et allikalkäijate kogukonda kuulub tuhandeid inimesi ning nii mõnelgi korral on ta isegi kohanud allika juures veevõtjate järjekorda.

"Ma olen uurinud, et mis on inimeste jaoks olnud tähtis. 30 aastat tagasi ta oli kodukandi süda, tahtsime oma pärimusest rohkem teada. 20 aastat tagasi tekkis see, et inimesed tahtsid terveks saada. Aga praegu on see joogivee probleem. /.../Toimus mingi nihe, enne koroonaaega kadusid need allikaveeviijad, aga nüüd on nad tagasi tulnud," rääkis loodusajakirjanik Kristel Vilbaste.

"Ju on siis näiteks see Saaremaa lugu. Kusjuures Saaremaal on tõesti väga palju häid allikaid. Seal on kõige suurem pärimuse andmebaas, saarlased võiksid rahuga kõik oma joogivee tuua allikatelt," lisas ta.

Tema hinnangul võiks inimesed oma kodukoha allika üles otsida ja selle puhtaks teha.

"Eriti nüüd pidada silma peal, et kui lehed peale langevad, siis see puhtaks teha. Ja allikas on see, et saad ka talvel sealt vett, sest ta ikkagi ei külmu ära, siit saab alati vett. Mis saab parem olla, kui sul on alati vesi, sest kui vool ära läheb, puurkaevust ei saa ju ilma elektrita vett kätte. Kui bensiinijaama ei taha minna vett otsima, siis see koht on väga hea," rääkis Vilbaste.

Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloog Andres Marandi oleks allikast joomisega ettevaatlikum.

"Kui on üks või kaks korda hädavajalik see joomine, siis tegelikult midagi hullu ei juhtu, isegi kui seal on ka väikestes kogustes reoaineid, olgu need siis nitraadid või taimekaitsevahendid. Samas kui te hakkate pudelitega nüüd juba koju allikavett viima, siis oleks hea enne uurida, kas see vesi kõlbab juua või ei kõlba," ütles Marandi.

"Meil ka praegu on see, et Euroopa tungib peale ja igal pool ootame silti, et kui palju on kolibaktereid, nitraate jne. See on probleem. Ma julgen küll parema meelega juua seda vett, mis siit allikalt tuleb, kui päev otsa kuskil seminaril nende mingite kurkide ja sidrunitega seisnud kraanivett. See on kindlasti mustem, ütleme nii," kommenteeris Vilbaste.

Kui puhas mingi allika vesi on, pole aga üldse lihtne välja uurida. Enamiku allikate asukohtagi pole Eestis kaardistatud, rääkimata nende veekvaliteedi seiramisest.

"Süstemaatiliselt uuritakse allikaid Pandivere ja Adavere nitraaditundlikul alal. Seal on küll teada, et allikad on reostunud nii nitraatidega kui ka taimekaitsevahenditega," ütles Marandi.

"Mida tulevikutrendid näitavad, on see, et allikaid võiks järjest rohkem võtta põhjaveeseires kasutusele ja allikaid võiks järjest rohkem seirata. See annab ühtepidi parema pildi inimestele, mida võib juua, aga teistpidi annab ka väga hea pildi sellest, mis toimub sellel alal, kus vesi allikasse koguneb," rääkis ta.