Simson: energiamahuka tööstuse toetamiseks on tarvis riigiabi luba
Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on Eestil nagu ka Saksamaal võimalik oma energiamahukat tööstust toetada, otsest hinnaalandust Komisjon aga teha ei luba.
Saksamaa sotsiaaldemokraatide parlamendirühm tegi ettepaneku kehtestada tööstusele elektri hinnalagi 50 eurot megavatt-tunni eest. Simson kohtub liidumaade peaministritega sel nädalal.
Simson sõnas, et Euroopa Komisjon on tulnud välja mitme ettepanekutega, et suurtarbijatel oleks tulevikus võimalus osta elektrit etteaimatava hinnaga.
"Näiteks, et uued taastuvenergiaprojektid saaksid arvestada hinnavahelepinguga, mis annab edasisteks aastateks, aastakümneteks etteaimatava hinnakoridori uutele tootmisvõimsustele. Paljud energiaintensiivsed ettevõtted on valinud pikaajalised elektrimüügi lepingud, mis samuti annavad neile teadmise, mis saab nende elektrihind olema," rääkis Simson.
Kui Saksamaal on plaanis disainida oma tööstusele mingi eriskeem, siis ka see on Simsoni sõnul võimalik, kui Euroopa Komisjon sellele riigiabi loa annab.
"Möödunud aastatel selleks, et Euroopa tööstus jääks Euroopasse ega lahkuks riikidesse, kus on soodsaid energiakandjaid hulgi võtta, on Komisjon andnud erinevaid riigiabi lubasid. Neist viimane anti Saksa tööstusele kuu aega tagasi, augusti alguses, kompenseerimaks Saksamaa enda emissioonikauplemise skeemist tekkivaid lisakulutusi, mille peale Saksa riik võib energiaintensiivseid ettevõtteid toetada kuni kümnendi lõpuni 6,5 miljardi euroga," ütles Simson.
Eesti valitsus on öelnud, et sel talvel energiahindu riigi poolt ei kompenseeri. Simsoni sõnul on ka Eesti valitsusel vajadusel võimalik oma tarbijaid toetada, Komisjon ei soovita tarbijaid aga otse toetada, paralleelselt peab aitama tööstusel fossiilsetelt kütustelt üle minna taastuvenergiale.
"See on üks riigiabi tingimus Komisjoni poolt Saksa valitsusele," rääkis Simson ja lisas, et augustis tehtud riigiabi otsus ei luba teha otse hinnaalandust ettevõtetele, vaid ettevõtted peavad esmalt maksma emissioonimaksud ning hiljem tehakse kulutustele tasaarveldus.
Toimetaja: Barbara Oja