Merilin Metsik ja Argo Rosin: mis takistab koduse elektritarbimise juhtimist?

Vaatamata kodutarbija suurele potentsiaalile tarbimise juhtimise kaudu elektrisüsteemis paindlikkust pakkuda ei ole suudetud kodudele motiveerivaid ärimudeleid välja töötada, kirjutavad Merilin Metsik ja Argo Rosin.
Laiaulatuslik taastuvenergia kasutuselevõtt ja elektritarbimise enneolematu kasv on maailmas ja Eestis suurendanud elektrisüsteemi tasakaalustamise vajadust. Tasakaalustamisvajadust iseloomustavad kõige enam järsult muutuvad elektrihinnad ja elektri kvaliteedi probleemid. Esimene väljendub meie arvetel ja teine tulede vilkumises või elektrikatkestustes.
Kodutarbija kasvav roll elektrisüsteemis
Suurim kasutamata ressurss elektrisüsteemi tasakaalustamiseks on kodutarbijad ehk kuni 56 protsenti kogu potentsiaalist, näiteks elektriautode, tarbimise ja energiasalvestite juhtimise kaudu.
Kahjuks pole seda ressurssi mitmel põhjusel suudetud turule tuua. Üks põhjus on see, et seadmed, mida kodus saaks juhtida, on suhteliselt väikese võimsusega. See eeldaks juhitava võimsuse kohta oluliselt suuremaid investeeringuid kui näiteks tööstusseadmete või ärihoonete puhul, kus võimsused on suured.
Teine, vähem uuritud põhjus on kodutarbija enda motivatsioon oma seadmeid juhtida. Lisaks puudub ülevaade regulatiivsetest, tehnilistest ja majanduslikest asjaoludest, mis mõjutavad inimese motivatsiooni oma tarbimist juhtida.
Mis motiveeriks inimest oma kodust tarbimist juhtima?
Selleks, et teada saada, millistel tingimustel oleksid kodukasutajad nõus oma elektritarbimist muutma ning mis on suurimad takistused, tehti bakalaureusetöös uuring. Uuringu ettevalmistamisel küsitleti mitmeid eksperte ja tippspetsialiste, kelle tagasiside alusel koostati küsitlus. Küsitlusele vastas ligi 160 inimest, kus naisi ja mehi oli peaaegu pooleks ning keskmine vanus oli 30-50 aastat.
Uuringust selgus, et peaaegu kõigil vastanutel on motivatsioon kodutarbimist juhtida. 78 protsenti vastajatest motiveerib enim oma tarbimist muutma raha säästmine (või teenimine). Teisel ja kolmandal kohal on tarbija mugavus ja keskkonnahoid, mõlemad ligi pooltel juhtudest.
Küsitlusest selgus ka, et osalejate rahalised ootused seoses tarbimise juhtimisega on üle ootuste kõrged. Näiteks enam kui poolte vastanute jaoks on minimaalne rahaline kokkuhoid, mille puhul ollakse nõus tarbimist juhtima, üle 50 euro kuus. See on sõltuvalt elektrihinnast kuu keskmise elektritarbimise (ligi 360 kWh) puhul ligi pool elektriarvest või isegi rohkem.
Soost ja sissetulekust sõltuvad eripärad
Kuna tarbimise juhtimiseks on vaja ka sobivaid lahendusi, siis uuriti ka seda. Selgus, et enam kui pooltel juhtudel eelistatakse poolautomaatset juhtimissüsteemi, kus tarbija saab juhtimisse sekkuda.
Naised kalduvad eelistama pigem täisautomaatseid juhtimissüsteeme, soovimata selle töösse sekkuda. Seevastu mehed kalduvad poolautomaatse või manuaalse süsteemi poole, soovides ise n-ö käed mustaks teha.
Kõrvutades vastanute juhtimiseelistust rahaliste ootustega, on tulemus vastuoluline. Nimelt tuleks suurima säästu või tulu saamiseks eelistada täisautomaatseid lahendusi. Seega, soov juhtimisse sekkuda viitab asjaolule, et inimesed eelistavad pigem mugavust raha säästmisele või ei olda teadlikud, kui palju on võimalik säästa.
Uuriti ka seda, milliseid infoallikaid elektrihindade jälgimiseks eelistatakse. Kui meeste esimeseks eelistuseks (75 protsenti) on veeb, siis naiste puhul oli see teine valik. Naiste esimene eelistus (47 protsenti) oli teenusepakkuja indikaator valgusfoorina, kus kõrgete hindade puhul põleb punane tuli ja madalate korral roheline.
See, et mehed jälgivad ise innukamalt elektrihindasid, viitab nende suuremale soovile ja valmidusele hoone elektritarbimist ise kontrollida. Samuti viitab see meeste suuremale teadlikkusele seadmetest, mida kodus saaks kallima hinna perioodidel juhtida.
Huvitavaim tulemus oli see, et kolmandik vastanutest ei ole kursis oma koduse elektritarbimise ja sellega seotud aspektidega. Erinevad tarbimisalased küsimused kinnistasid varasemat järeldust, et naised on kodusest elektritarbimisest vähem teadlikud kui mehed. Näiteks 68 protsendil juhtudel andsid "ei oska öelda" vastuse naised ja ülejäänud juhtudel mehed.
Hästi eristus ka see, et vastajatel, kelle sissetulek on üle 2000 euro kuus, on kõrgem teadlikkus tarbimisega seotud rahakasutusest. Paraku võib põhjuseks olla see, et väiksema sissetulekuga inimestel ei pruugi olla samu võimalusi tarbimise juhtimiseks, kui suurema sissetulekuga inimestel. Näiteks on neil väiksem eluruum ja juhitavate tarvitite hulk või elatakse üüripinnal.
Ettepanekud tulevikuks
Senised investeeringud ja teenused paindlikkuse kasutamiseks on eelkõige suunatud suur- ja äritarbijatele, millega ühinemine on kodukasutajale keeruline.
Vaatamata kodutarbija suurele potentsiaalile tarbimise juhtimise kaudu elektrisüsteemis paindlikkust pakkuda ei ole suudetud kodudele motiveerivaid ärimudeleid välja töötada. Seda vaatamata sellele, et elektrisüsteemile on tarbijate paindlikkuse turule toomine 6-12 korda odavam kui tipuelektrijaam. On väga oluline, et elektritööstus ja riik soosiksid kodutarbijate paindlikkuse kasutusele võtmist.
Näiteks saab riik:
- regulatiivselt toetada paindlikkusteenuste arendamist ja mitmekesistamist, luues seadusandliku raamistiku kõigi turuosaliste tõhusamaks kaasamiseks;
- luua paindlikkusteenuste ja -toodete väljatöötamiseks toetusi, mille eesmärgiks on tarbimise juhtimislahenduste arendus ja teenuste/ärimudelite mitmekesistamine;
- luua sõltumata kodutarbija sissetulekust, soolistest eelistustest jms teadlikkust tõstvaid meetmeid, mis aitavad läbi eri meediakanalite (sh sotsiaalmeedia) saada sinasõbraks uute säästunippide ja tehniliste lahendustega.
Toimetaja: Kaupo Meiel