Berliin ei hakka Saksa tööstuse elektrihindasid subsideerima

Ajaleht Financial Times kirjutab, et Saksa valitsus lükkas tagasi ettepaneku, et Berliin hakkaks subsideerima energiamahukate tööstusharude elektrihindasid. Ärirühmad hoiatasid, et Saksa firmad võivad viia oma tootmise riikidesse, kus on väiksemad energiakulud.
Saksamaa majandusminister Robert Habeck ütles juba kevadel, et kõrged energiakulud kahjustavad Euroopa suurima majanduse konkurentsivõimet.
Hiljuti tegi ka Saksamaa sotsiaaldemokraatide (SPD) parlamendirühm ettepaneku, mille raames taheti Saksa tööstusele elektrihinda 50 eurot megavatt-tunni eest. Ärirühmad leiavad samuti, et valitsus peab tööstust rohkem toetama.
"Saksamaa tööstus saadab välja hädasignaali, kuid valitsus eirab jätkuvalt hädaolukorda," ütles keemiatööstuse lobigrupi VCI juht Markus Steilemann.
Valitsuse tegevust kritiseeris ka tööstusettevõtteid koondava esindusorganisatsiooni BD juht Tanja Gönner. Tema sõnul ei tohi valitsus kõrgete elektrihindade probleemist kõrvale hiilida.
Kantsler Olaf Scholz (SPD) aga ütles, et valitsus arvestab tööstussektori probleemidega. Scholz viitas hiljuti kokkulepitud seitsme miljardi euro suurusele maksusoodustuste paketile, vahendas Financial Times.
Scholz ütles kolmapäeval, et odava energiaga varustatuse tagamine on pidev probleem ja tõi välja, et pärast sõja puhkemist on Berliin kulutanud mitu miljardit eurot hindade subsideerimiseks. "Kuid nüüd näeme, et hinnad langevad, Saksamaa impordikulud vähenevad, osaliselt tänu meie poolt väljatöötatud strateegiale," ütles Scholz.
Energiahinnad hakkasid Saksamaal tõusma järsult pärast seda, kui Venemaa alustas sõjalist tegevust Ukrainas. Scholzi valitsus ehitas siis juurde veeldatud maagaasi terminale. Energiakulud on siiski sõjaeelsest perioodist kõrgemal tasemel. Saksa majandus liigub stagnatsiooni suunas.
Habeck teatas juba mais, et tahab riigi majanduse konkurentsivõime tagamiseks tööstustarbijate jaoks konkurentsivõimelist elektrihinda. Tema sõnul peaks valitsus kulutama 25-30 miljardit eurot, et tööstusfirmad ei peaks kuni 2030. aastani maksma rohkem kui 60 eurot megavatt-tunni eest. Praegu on see hind umbes 89 eurot megavatt-tunni eest.
Scholz leiab, et parim viis probleemi lahendamiseks on suurendada riigis taastuvenergia tootmist. Saksamaa plaanib kümnendi lõpuks saada 80 protsenti oma elektrist taastuvatest energiaallikatest. Ka rahandusminister Christian Lindner (FDP) ei toeta elektrihindade subsideerimist.
Toimetaja: Karl Kivil