Ettevõtete Venemaalt lahkumist takistavad nii leppetrahvi hirm kui Vene riik

Lisaks soovile tulu teenida, hoiavad Eesti ettevõtjaid Venemaal ka hirm leppetrahvi ees, raskused uute turgude leidmisel ning Vene riigi enda seatud takistused. Ettevõtjate hinnangul oleks abi sellest, kui äritegemisele ühtsete sanktsioonidega piir pandaks.
Puidutööstustele sisseseadet tootev aktsiaselts Hekotek oli enne möödunud aasta 24. veebruari saanud Venemaa klientidelt saja miljoni euro jagu tellimusi. Lepingud olid sõlmitud ja ettemaks kohati juba tasutud.
"Kui venelased ütlevad, et nad tahavad raha tagasi saada, siis meil ei ole võimalust seda tagasi maksta, me läheme pankrotti," sõnas Hekoteki juht ja enamusosanik Heiki Einpaul, kelle sõnul on ettemaks seadmete tootmisele kulunud.
Einpauli kinnitusel nad Venemaal uusi lepinguid ei sõlmi. Samas ei oska ta ka ennustada, kui kaua läheb olemasolevate lepingute teenindamisega, sest venelased omakorda on sattunud hätta kauba eest tasumisega.
"Viimased jutud olid, et nad on juba kolm korda proovinud meile maksta, see raha on tagasi tulnud," tõi Einpaul näite. Ta täpsustas, et üldjuhul kasutatakse Venemaalt raha väljaviimiseks Austria Raiffeiseni panka.
Segases olukorras on mõned lepingud täidetud, mõned lepingud, kus ettemaks polnud veel pärale jõudnud, katkestatud. Ning mõnede puhul ootab kaup Eesti laoplatsil venelaste makset.
Nõue võib tulla mitme aasta pärast
Lihtsalt lepingutest välja kõndida Einpaul enda sõnul ei saa: "Ma ei ole sugugi veendunud, et pärast sõja lõppu, kolme või viie aasta pärast Stockholmi arbitraaž, kus enamus lahkhelisid on lepingu järgi ette nähtud lahendada, ei võta neid asju lahendada. Kui me oleme ülbelt kaubanduspartnerile teatanud, et me lihtsalt ei täida oma kohustusi, siis tõenäoliselt tulevad sellest meile sellel momendil tulevikus mingid kohustused üles."
Einpaul lisas, et sellist riski, mis ettevõtte selgelt halba olukorda paneb, ei saa ta võtta. "See on ka seadusega keelatud. Ja järgmine moment võib süüdistada ettevõtte juhatuse liiget, et ta ei ole oma hoolsuskohustust täitnud," rõhutas ta.
Einpauli hinnangul said Venemaalt kiiret lahkumist endale lubada need ettevõtted, kelle jaoks polnud Vene turu osakaal märkimisväärne. Samas lisab ta, et riik ja Euroopa Liit saaks ettevõtetele lahkumisel appi tulla.
"Võtke vastu sanktsioonid. Sellised, et te seaduse jõul kehtestate Venemaale täieliku boikoti. Siis on meil võimalik venelastega hoopis teistmoodi rääkida," selgitas ta.
MKM: Lepingu järsu katkestamise korral võivad Vene firmad tulla Eesti kohtusse
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Marie Allikmaa kinnitab, et sanktsioonid aitavad ettevõtjaid nõuete eest kaitsta. See on tema sõnul kirjas ka sanktsioonide seaduses.
"Aga kui ei ole tegemist sanktsioneeritud kaupadega, siis tõsi ta on, et kui Eesti ettevõtja päevapealt lepingu lõpetab, siis muidugi on risk ja tõenäosus suur, et leppetrahvi tullakse sisse nõudma," tõdes Allikmaa.
Ning kohtusse ei pöördutaks Venemaal, vaid nii-öelda nõude päritoluriigis. Allikmaa sõnul poleks siis sugugi välistatud, et Eesti kohus annab õiguse Vene ettevõttele.
Venemaa komisjon töötab aeglaselt
Põhjuseid, miks ettevõtjad Venemaa ärisidemetest ei loobu, on Allikmaa sõnul teisigi. Eriti keeruline on nende ettevõtetega, mis ongi loodud Venemaal. Hiljutine ajalehe Äripäeva uurimus näitas, et Eesti osalusega ettevõtteid on seal ligi 140.
"Näiteks, kui sa oled välismaa kontserni kuuluv Eesti haru või börsiettevõte, siis Eesti ettevõtte juhatusel on üsna keeruline iseseisvalt kahjumlikku otsust vastu võtta," märkis Allikmaa, kelle sõnul ei tee ka Vene riik lahkumist kergemaks. Läinud sügisel loodi seal komisjon, mis peab osaluse mahamüümise heaks kiitma.
"Oleme kuulnud, et seal komisjonis on praegu mitmesse tuhandesse ulatuvad taotluste järjekorrad. Samas käib see komisjon kaootiliselt koos. Mõned taotlused lahendatakse ühe kuu jooksul ja eestlased ei ole seal just heas nimekirjas," rääkis Allikmaa.
Need, kes müügiloa saavad, peavad Allikmaa sõnul leppima poole hinnaga. "Ettevõtted, kes täna on väljumas või väljunud Vene turult, ütlevad, et see on väga kahjumlik olnud ja oma väärtust sealt kindlasti kätte ei saa. Ja see kahjum võetakse kindlasti sisse.
Seda, et hakata ettevõtetele moraalsest valikust tekkinud majanduslikku kahju hüvitama, pole ministeeriumis arutatud. Allikmaa tuletas meelde, et Venemaa ründas Ukrainat juba 2014. aastal. "See Venemaa poliitilisest olukorrast tulenev risk on kõigile ettevõtetele olnud teada," sõnas ta.
Küll aga pakub riik abi neile, kes soovivad uusi turge leida või toodangut nende tarbeks ümber kujundada. "Meil on näiteks rahvusvahelise eksperdi kaasamise teenus, mis võimaldab ettevõtetel, kui neil on soov teistele turgudele laieneda, saada eksperdi abi," rääkis Allikmaa. "Või erakorraline laenukäendus just nendele ettevõtetele, kellel on käibest oluline osa Ukraina või Vene turuga olnud seotud."
Autovedajaid on läänes üle
Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretäri Ermo Perolaineni sõnul on just mure uue tööpõllu leidmise pärast see, mis paljusid vedajaid senini Venemaale meelitab.
"Eks me räägime ju sadadest ettevõtetest, kellest paljud on aastakümneid ainult idasuunaliste vedudega tegelenud, tunnevad sealseid eripärasid, spetsiifikat ja ümberorienteerumine teistele turgudele ei pruugi olla üldsegi jõukohane," rääkis autovedajate esindaja.
Perolaineni sõnul on Vene turul jätkamine paljudele veofirmadele ellujäämise küsimus. Ta märgib, et autovedude maht on langenud kogu Euroopas. "Nagunii on veokeid turul üle. Vene turult lahkujatele see uute turgude otsimine ja leidmine ei saa kindlasti lihtne olema," ütles ta.
Perolainen lisas, et kõigile piirkonna ettevõtetele peaks olema võrdsed reeglid ja ootused. Tema kinnitusel poleks veofirmadel midagi selle vastu, kui Venemaale kehtestataks rangemad sanktsioonid või kõik piiririigid ida-suunalise kaubavahetuse üheskoos ära keelaks.
"Selliseid piiranguid antud olukorras toetame kindlasti. Aga sellisel juhul tuleks muidugi kasvõi Euroopa Liidu tasemel ette näha ka toetusmeetmed ja abi Euroopa Liidu ettevõtetele, kes kahju kannatavad," lisas Perolainen.
Võib olla ka tulus äri
Kui paljud ettevõtted on Venemaal nii-öelda lõksus ja kui paljud teenivad teevad seal lihtsalt tulusat äri, ei oska keegi öelda. Küll aga on riigiasutused märganud, et osad Lääne ettevõtted tegelevadki aktiivselt sanktsioonidevaheliste aukude otsimisega.
Maksus- ja tolliameti tolliformaalsuste osakonna juhataja Külli Kurvits tõi näite automüüjatest, kellel keelati Venemaale kallimate kui 50 000-euroste luksusautode viimine. "Ja siis tulid pildile väiksemad tegijad, kes ühe-kahe-kolme auto kaupa müüsid Venemaale 49 000 eurot maksvaid autosid," rääkis Kurvits, kelle sõnul on kokkuvõttes tegu ameti edulooga. "Paar kuud tagasi, kui uus sanktsioonipakett vastu võeti on seal muudatus tehtud, nii, et kõik sõiduautod on septembri lõpust alates keelatud."
Näiteid on teisigi. Kurvits tõi esile, et muuhulgas on sanktsiooni all elektripistikud. "Aga kui need pistikud on koos juhtmega, siis nad ei ole sanktsioneeritud," ütles Kurvits. "Võttes arvesse, et Venemaal on puudust päris paljudest kaupadest, siis leitakse need nõrgad kohad Euroopas või mujal maailmas üles."
Kurvitsa sõnul on sanktsioonid liiga detailsed ning see teeb neist möödahiilimise lihtsamaks. Maksu- ja tolliameti hinnangul tuleks keelata Venemaale igasuguse elektroonika, samuti masinate ja seadmete vedamine.
Pikemalt käsitletakse seda teemat kell 14.05 Vikerraadio saates "Reporteritund".
Toimetaja: Mait Ots