Uuel aastal on vana aasta maik. Lõppev aasta pärandab algavale president Donald Trumpi. Euroopa kardab, et too on praeguse maailmakorra lammutaja ning jätab Euroopa omapead. Kuid Trump ei pääse tõsiasjast, et just praegune maailmakord on kõige kasulikum USA-le, vahendas 2024. aastat kokku võttev "Aktuaalne kaamera".

"Kui me vaatame seda, et enamiku maailma keskpankade reservidest üle poole on dollarites, siis see kõik on seetõttu, et Ameerika on üles ehitanud oma näo järgi rahvusvaheliste reeglite süsteemi, mille vastupidamist ta ise tagab läbi oma sõjalise jõu projitseerimise, läbi liitlassuhete," selgitas USA-ekspert Andreas Kaju.

Uus aasta saab päranduseks Ukrainas käiva sõja. See on halb pärand. Euroopa ootab, et sõda lõpeb peagi tehinguga. Hiljuti kohtus Madridis Euroopa äri- ja poliitiline seltskond, kes arutas, kuidas pärast sõda Euroopa konkurentsivõimet elustada. Nii mõnigi unistab Venemaaga tavaäri juurde naasmisest.

"Mingil kujul kumas sealt läbi, et võiks minna tagasi sinna business as usual juurde agressoriga, keda meie tunneme idanaabrina. See teeb murelikuks, sest see tähendab halba dispositsiooni piiririikidele," sõnas julgeolekuekspert Raivo Vare.

Vana Euroopa suurtel on ükskõik piiririikidest, nemad soovivad Vene turgu.

"Venemaa on võimendaja selle konkurentsivõimekuse võidujooksus – Euroopa kaduva konkurentsivõimekuse võimendaja just tänu odavale toormele ja massiivsele toormele. Venemaa on sihtturg nii eelkõige Saksamaa investeeringutele kui ka Saksamaa kaupadele. Saksamaa on 24 protsenti Euroopa Liidu majandusest," tõdes Vare.

Eestile on see halb nii julgeoleku kui ka majanduse mõttes – olla agressori naaber.

"Praegu on München 1938. aasta. Täpselt sarnane. Euroopas on samasugune olukord. Täpselt samamoodi on probleeme, et osa eliidist kujutab ette, et on võimalik rahu osta teiste rahu ja vabaduse hinnaga," ütles Vare.

1938. aastal müüs Neville Chamberlain tšehhid Hitlerile ja sai mitte rahu, vaid aasta pikendust suure sõja alguseni.

Praegu on Trump lubanud Ukraina sõja lõpetada. Andreas Kaju ütles, et kompromissideks tuleb valmis olla. Eestile oleks halb see, kui piiride ääres hakatakse vägesid vähendama. Kaju meenutas Kuuba kriisi 1962. aastal, kui Nõukogude Liit ehitas Kuubale raketibaasid, millelt oleks saanud tabada USA-d. Varem oli USA viinud Suurbritanniasse ja Türki raketid, mis ulatusid Moskvani.

"Selle kokkuleppe sündimise tagatis oli mitmekümneks aastaks mõlemal poolel suure riigisaladuse alla pandud lepe, mille käigus ameeriklased leppisid venelastega kokku, et viivad Türgist minema keskmaa raketid. Seda tehti ilma liitlastega konsulteerimata," selgitas Kaju.

Sellest lähtuvalt uskugem liitlasi, kuid lootkem iseendale. Lõppeval aastal kaitseväe juhatajaks saanud kindralmajor Andrus Merilo ütles, et igal juhul kaitseb Eesti oma olemasolu. Merilo on küsinud lisaraha laskemoona ostmiseks ning rääkinud tuuleparkide mõjust luurele ja seirele. Võib-olla järgmisel aastal algab Eestis ka laskemoona tootmine?

"Kui me vaatame natuke ringi, mis meie ümber toimub, siis me võime üsna kindlalt öelda, et kohe-kohe on Eesti ainus NATO liikmesriik, kus tõenäoliselt laskemoona ei toodeta ja isegi mitte lõhkeainet," rääkis Merilo.