Mihkelson selgitas "Ringvaates", et Ukraina väed on lõuna suunal aeglaselt edasi liikunud väga suurde miiniväljade tõttu.

"Ühes rindelõigus, Zaporižžja regioonis, saime kokku üksuse komandöriga, kes tegelikult teostab kõige raskemat ülesannet ehk liigub eesliinil ja puhastab miinivälju. Tõesti, kogu lõunasuunaline pealetung on olnud aeglane selle tõttu, et Vene väed on suutnud sinna rajada 20 kuni 40 kilomeetri sügavuselt massiivsed miiniväljad. Isegi niivõrd ohtlik või raske ei ole võitlejate jaoks need kaitseliinid ise kuivõrd miiniväljad," rääkis ta.

Mihkelsoni sõnul on Ukraina sõjaväelased ise aga optimistlikud.

"See optimism, mis sealt vastu vaatas ja kui ma küsisin, et öelge, selle pealetungi lõpuks – aga ilm paneb ju need raamid ette –, ütleme oktoobriks, kus teie üksus võiks väljas olla, kus see pealetung võiks oma edenemisega olla, ta ütles, et me oleme Aasovi mere ääres, Berdjanskis. Jah, raske uskuda praegu. See tähendaks veel edasi liikumist umbes 60 kuni 70 kilomeetri ulatuses sellest kohast, kus nad praegu on," rääkis Mihkelson.

"Aga kuna miiniväljadest on suuresti jõutud läbi liikuda ja Ukraina on taktikaliselt suutnud kohaneda selle võitlusega, siis ma ütleks niiviisi, et see, et nad nii optimistlikult vaatavad selle pealetungi edenemisse, annab tõesti lootust, et see suur läbimurre võib tulla," lisas ta.

Mihkelson tõdes, et sõda kestab tõenäoliselt veel pikalt. "Esimene küsimus, kui ma idarindel ühe brigaadikomandöriga kohtusin, oli tal see, et kas te, eestlased, olete sõjaks ikka valmis. See ei kõla hästi, aga arvan, et me peame olema väga teadlikud, millise intensiivsusega ja kui suures ulatuses sõda ja kui olulise tähtsusega sõda Ukrainas käib, vaatamata sellele, et me oleme ju ise ka natuke väsinud uudiste sissevõtmisel ja loodame, et see sõda kiiremini läbi saaks. Ja Venemaad alahinnata isegi praeguses situatsioonis, kus Ukrainal võib edulootusi olla, ei tohi, ja uued mobilisatsioonilained, mis Venemaal on, on ikkagi selleks, et oma eesmärke Ukrainas täita," rääkis ta.

Ukrainlased ootavad läänelt aga palju rohkem relvi kui nad saavad. "Igal pool, kus me kohtusime, ainuke küsimus oli meile, et miks te saadate nii vähe relvi, miks nii vähe laskemoona, kui te ootate meie võitu, siis on rohkem relvi vaja, mitte kümneid tanke, vaid tuhandeid, ja laskemoona selliselt, et ei oleks võimalik ainult Vene rünnakuid tõrjuda, vaid ka suurt edukat pealetungi läbi viia," ütles Mihkelson.