Õpetajate palga alammäära tõstmine soovitud tasemeni maksaks üle 80 miljoni
Haridustöötajate Liit ja haridusminister leppisid sel nädalal kokku õpetajate palga alammäära tõstmises 1889 euroni, mis läheb maksma 46 miljonit eurot. Alammäära tõstmine õpetajate soovitud taseme ehk 1950 euroni oleks läinud maksma 80,1 miljonit eurot.
Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri ütles kolmapäeval saates "Uudis+", et õpetaja tasu peab olema võrreldav teiste kõrgharidusega töötajate palkadega ning liidu soov on, et õpetajate palga alammäär tõuseks 1950 euroni.
Voltri sõnas, et 1950 eurot tuleneb sellest, mida prognoositakse järgmise aasta keskmiseks palgaks ning õpetaja miinimum peaks olema keskmise palga tasemel, mistõttu liit seda ministeeriumilt küsima läks.
Haridusminister Kristina Kallas tegi ettepaneku tõsta õpetajate alampalka kaheksa protsenti, millega liit ka nõustus.
Kaheksaprotsendiline tõus tähendab õpetajate alampalga kerkimist 1889 euroni, millele lisandub ka 20-protsendiline diferentseerimise osa.
Voltri sõnul pole see sama, mida liit soovis, kuid on samm õiges suunas. "Me kindlasti toetame ministri algatust ja oleme tema selja taga, et vähemalt see minimaalne tõus realiseeruks," ütles Voltri.
Veel juunis ütles Kallas, et alampalka oleks võimalik tõsta praeguselt 1749 eurolt vaid 1800 euroni.
Haridusministeeriumi teatel oleks alammäära tõstmisel 1950 euroni täiendav kulu riigieelarvele 80,1 miljonit eurot.
Palga alammäära tõstmine 1889 euroni koos diferentseeritava osa tõstmisega tähendab riigieelarvele tuleval aastal täiendavat 60,1 miljoni eurost kulu. See teeks õpetaja arvestuslikuks keskmiseks palgaks 2267 eurot.
Koalitsioonileppega on valitsus eraldanud diferentseeritava osa tõstmiseks 20 protsendini, mis läheb maksma 14 miljonit eurot ning haridusminister on teinud rahandusministeeriumile lisataotluse 46 miljonile eurole.
Toimetaja: Barbara Oja