Eelnõu väljatöötamiskavatsuse järgi soovib ministeerium kehtestada valitsuse tegevusprogrammi järgi kantslerite ja asekantslerite maksimaalseks ametiaja pikkuseks kahekordse ametiaja ning muuta osakonnajuhtide lepingud tähtajaliseks.

Avaliku teenistuse seadust muutis riigikogu ka möödunud aastal ning sellele eelnenud kooskõlastusringil aasta alguses tegi riigisekretär Taimar Peterkop ka ettepaneku tähtajaliste töölepingu alusel töötavate ametnike ringi laiendamiseks.

Mullu jäi see seadusemuudatusest välja, kuid valitsus liikus edasi avaliku teenistuse seaduse analüüsiga, toona loodeti ettepanekuid seadusemuudatusteks möödunud aasta lõpuks.

Toonane justiitsminister Maris Lauri mullu avaliku teenistuse seaduse muudatuse osana avaliku teenistuse reformiideed ei toetanud, küll aga tegi ametiaegade piiramiseks eraldi ettepaneku.

Praegu kehtib kahe järjestikuse ametiaja piirang välisluureameti juhile ja konkurentsiameti peadirektorile, julgeolekuasutuste seaduse järgi ka julgeolekuasutuse juhtidele.

Tähtajalised lepingud tuleks väljatöötamiskavatsuse alusel kohaldada ka keskastmejuhtide ja tippjuhtide tasandite vahele jäävatele ametnikele ehk valitsusasutuste juhtide asetäitjatele. Praegu on tähtaegne teenistussuhe juba kehtestatud politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja ja kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ametikohale.

Avalikus sektoris plaanitakse muudatusega kehtestada ka 2027. aastaks alampalk, mis oleks 60 protsenti mediaanpalgast. Ühtlasi muudetaks praktikas tõusetunud probleemseid kohti, näiteks vanemapuhkusel viibiva tippjuhi asendamiseks sisekonkursi korras.

Muudatuse järel avaldataks ka IT-juhi palk

Kümne aasta eest jõustunud avaliku teenistuse seadusega eristati avalikus teenistuses avalikku võimu teostavad teenistujad tugifunktsioonide täitjatest ehk avaliku teenistuse seaduse regulatsioonile alluvad ametnikud ja töölepingu seaduse alusel töötavad töötajad.

Probleemiks on aga saanud ametnike ja töötajate erinev kohtlemine ametiasutuse sees ning see, et piirid ametnike ja töötajate rollide vahel on hägustunud, seisab väljatöötamiskavatsuses. Töötajatele on võimalik rakendada paindlikumaid tingimusi näiteks palga ja lisatasude määramisel ning neile kehtivad ka erinevad vormid ja nõuded tugiteenuste töös.

Ministeerium märgib, et üha enam minnakse üle ka töölepingulistele töösuhetele ja vähem nimetatakse ametisse ametnikke.

Võimalike lahendustena pakub ministeerium välja avaliku teenistuse seaduse nõuete kohaldamise ka töölepingu alusel töötajatele. Muudatusega arvestataks palka ühtsetel alustel. Samuti avalikustataks lisaks ametnike palkadele ka ametiasutuste töötajate palgad. Ministeeriumi hinnangul on see oluline läbipaistvuse tagamiseks ning lähtub põhimõtteks vältida avaliku raha kuritarvitamist ja korruptsiooni.

"Mõnel töökohal on märkimisväärne roll näiteks avalike rahaliste vahendite kasutamisel (nt raamatupidajal, hanke- või finantsjuhil) või riigi toimimiseks vajalike muude ülesannete täitmisel (näiteks IT- või infoturbejuhil). Palkade isikustatud avalikustamine aitab tagada, et töötaja valikul, töötasu suuruse määramisel ja lisatasude maksmisel lähtuvad ametiasutused lubatud kaalutlustest," märgib ministeerium. Seni on töötajate töötasud avaldatud vastusena teabenõuetele.

Mullu töötas riigi ametiasutustes 22 410 teenistujat, kellest 6986 olid ametnikud, 9057 eriteenistujatest ametnikud, 5239 töölepingulised töötajad ja 1137 eriteenistujate töötajad. Lisaks kohaldub ATS seaduses ka kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutustele, kus oli mullu teenistuses 5517 inimest, neist 2957 ametnikku ja 2560 töötajat.

Rahandusministeerium ootab kooskõlastusringil väljatöötamiskavatsuse kohta tagasisidet 9. oktoobrini.