"Antud eelnõu eesmärgiks on muuta mõnevõrra paindlikumaks töökonkursse, sealjuures tegemata põhimõttelisi muudatusi kehtivas avaliku teenistuse korras. Riigisekretäri ja ka paljude ministeeriumide ettepanekud soovivad olemuslikult muuta avalikku teenistuse mõningaid aspekte, seetõttu nad sellesse eelnõusse ei sobi," ütles Lauri ERR-ile. 

"Kuid mul on väga hea meel, et ametnikel on huvi arutada võimalike põhimõtteliste ja ulatuslike muudatuste üle avalikus teenistuses. See arutelu ei peaks sealjuures piirduma üksnes sellega, kui ulatuslikult kasutada tähtajalisi lepinguid," lisas Lauri.

Lauri rääkis, et ta on juba teinud ettepaneku muuta kõigi riigiametite juhtide töölepingud tähtajaliseks. "Loodan, et see saab peagi ka heakskiidu valitsuses ja riigikogus. Arutagem avaliku teenistuse olemuse üle laiemalt," sõnas Lauri. 

Ta rõhutas, et kindlasti ei saa avaliku teenistuse põhimõtete arutelu toimuda üksnes ametkondlikul tasandil ja ametnike vahel ning sellesse peab olema kaasatud ühiskond laiemalt.

"Tuletan meelde, et praegu kehtiv kord loodi põhjalike arutelude ja vaidluste tulemusel sooviga tasakaalustada avalikus teenistuses olijatele kehtestatud piiranguid, kohustusi ja hüvesid. Olid ootused ja põhjendused, miks avalik teenistus just selliseks kujundati. Aeg on edasi läinud ning väga võimalik, et põhjalikud muudatused on avalikus teenistuses vajalikud," kommenteeris Lauri.

Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga ütles, et avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringi. Justiitsministeerium ei ole veel eelnõu vabariigi valitsusele saatnud.