Milline on kaitsepolitsei roll NATO saladuse loa menetlemisel ja kuidas suhestub sellega välisluureamet? Kes üldse NATO saladuse loa menetlust teeb?

NATO saladuse juurdepääsusertifikaat põhineb julgeolekukontrollil ja seda julgeolekukontrolli teeb Eesti riigis enamikul juhtudel kaitsepolitseiamet, teatud juhtudel ka välisluureamet. Need ametikohad on üles loetletud, millistel puhkudel on see välisluureamet. Sertifikaadi väljastab riigi julgeoleku volitatud esindaja, mis on välisluureameti osa.

Kas peaministri puhul teeb seda kontrolli ikkagi kaitsepolitseiamet?

Julgeolekukontrolli teeb kaitsepolitseiamet, sertifikaadi väljastab riigi julgeoleku volitatud esindaja.

Volitatud esitaja vaatab siis teie tehtud julgeolekukontrolli tulemustele peale ja selle alusel väljastab või ei väljasta sertifikaadi – saan ma õigesti aru?

Põhimõtteliselt on see niimoodi.

Kas julgeolekukontrolli tegemise protsessis on intervjuu?

Julgeolekukontrolli osa on jah julgeolekukontrolli vestlus.

Enne julgeolekukontrolli tuleb täita aga ankeet, kus on kirjeldatud enda ja oma lähedaste seotus või mitteseotus Venemaaga moel või teisel. Seda peavad kõik tegema. Kas seal peab kirjeldama ka näiteks lähedaste isikute ettevõtete, juriidiliste isikute seotuse või mitteseotuse Venemaaga?

Sellist konkreetset küsimust minu mäletamist mööda seal ei ole, mis puudutab lähedasi. Sest oluline on see, et julgeolekukontrolli tehakse ikkagi kontrollitavale isikule, mitte tema sugulastele.

Ehk tegelikult ei eeldata seda, et inimene ise teab või ei tea oma lähedaste seotuse kohta. Inimene vastab ikkagi ainult iseenda kohta.

Inimene vastab seda, mida ta teab, nendele küsimustele, mida tema käest küsitakse.

Kas taustakontroll käib ankeedi põhjal või enne ankeedi täitmist?

Taustakontroll on üldse midagi muud. Julgeolekukontroll käib nii ankeedi põhjal kui ka muudele andmetele tuginedes. Ankeet on üks osa nendest andmetest, mida julgeolekukontrollis kasutatakse. Nii oleks kõige õigem öelda.

Põhiline printsiip on, et ankeedis ei tohi valetada. Aga kas ankeeti täites on oluline, et inimene teab kõike sinna kirjutada, mis potentsiaalselt võiks huvitada?

Oluline on see, et inimene vastab ausalt ja avameelselt küsimustele, mis on seal ankeedis ja mida küsitakse julgeolekukontrolli vestlusel.

Kas kaitsepolitsei oli teadlik või oli see kaitsepolitsei jaoks üleüldse oluline teadlik olla riigijuhtide lähedaste ettevõtlusest, mis on seotud Venemaaga?

Kaitsepolitseile on oluline teada julgeolekuohtudest. Julgeolekuohtude skaala on väga lai. Kõike ei tea kunagi ükski julgeolekuasutus. Tähtis on see, et me saame keskenduda kõige olulisemale.

Aga kui meil on peaminister, kes taotleb muuhulgas NATO saladusele ligipääsu ja kui tema abikaasa ettevõte tegutseb Venemaal, kas hästi toimiv kaitsepolitsei sellisest asjast peab teadma või ei pea?

Veel kord – me peame teadma julgeolekuohtudest reaalselt. Aga mis puudutab konkreetselt Eesti vabariigi peaministrit, tema abikaasat, infot, mida me tema kohta teame või ei tea, siis see on kaitstud riigisaladusega, meie teadmine sellest. Seda ma siin üksikasjalikumalt ei kirjelda.

Te ütlete, et ei saa öelda, kas te küsisite või ei küsinud peaministrilt tema abikaasa ettevõtte kohta. Miks te seda öelda ei saa?

Sellepärast, et julgeolekukontrolli puhul on andmed, mida isik ise annab ja muud andmed, mida julgeolekukontrolliga kogutakse, väga rangelt kaitstud. Need on mõnes mõttes kaitstud veel rangemalt kui kaitsepolitsei julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutav teave. Ja see on vajalik selleks, et inimesed julgeolekukontrollis usaldaksid kaitsepolitseiametit või julgeolekukontrolli tegevat asutust; et nad ei peaks kartma, et sedasama infot julgeolekuasutuste kaudu võidakse hiljem hakata lahkama mingisuguses laias ringis.

Julgeolekukontrolli eesmärk on see, et julgeolekuasutus saaks piisavalt infot, mille järgi oleks võimalik hinnata, kas selle isiku kätte võib usaldada riigisaladust või mitte.